2012/13. õppeaasta alguses avanes mul võimalus osaleda haridusjuhtide õppelähetusel Hollandis Breda linnas. Haridusjuhtide õppelähetuste programmi rahastab Euroopa Liit ning toetusraha osalemiseks saab taotleda Archimedese sihtasutusest.
Palju teemasid
Igal aastal ilmub õppelähetuste kataloog, millest haridusega tegelejad saavad endale soovi korral sobiva lähetuse valida. Teemadering on väga lai ning valikut on nii lasteaednikele, koolide aineõpetajatele, klassijuhatajatele, kutse- ja kõrghariduse andjatele, juhtidele kui ka haridust toetavate organisatsioonide esindajatele.
Taotlusi osalemiseks saab esitada kaks korda aastas ning iga kandidaat peab valima neli programmi, millest ühe valib tema jaoks välja Euroopa haridusprogrammidega tegelev organisatsioon CEDEFOP kohaliku agentuuri soovitusel. Gruppe moodustatakse põhimõttel, et igast riigist oleks üks osavõtja ning grupid ei ole väga suured. Lähetus kestab tavaliselt neli-viis päeva.
Õppelähetusi korraldavad samuti hariduse andmisega tegelevad koolid, kohalikud omavalitsused ning organisatsioonid ja seda võivad teha kõik, kellel on ideid ja soovi. Sellest peab teada andma oma riigi õppelähetustega tegelevale organisatsioonile, milleks Eestis on samuti Archimedese sihtasutus.
Koostöö paremaks
Lähetusel, kus osalesin mina, oli korraldajaks CINOP. See on Hollandis Hertogenboschi linnas asuv sõltumatu uuringute- ja konsultatsiooniagentuur, mis on spetsialiseerunud elukestvale õppele, kutseharidusele, täiskasvanuharidusele, karjäärinõustamisele ja inimressursside arendamisele. Organisatsioonil on laialdane rahvusvaheline koostöövõrgustik.
Lähetuse teemaks oli “Towards better cooperation between schools, companies and local communities”, eesti keeles “Koolide, ettevõtete ja kohalike kogukondade parema koostöö suunas”.
Meile tutvustati Hollandi haridussüsteemi, mis on väga keerulise ülesehitusega. Eriti põhjaliku ülevaate saime Hollandi kutseharidussüsteemist. Külastasime ka kohalikku linnavalitsust, õppeasutusi ja ettevõtteid, et kohapeal uurida, kuidas koostöö osapoolte vahel sujub. Sai selgeks, et kutseõppeasutused püüavad arvestada tööturu vajadustega, kutseõppes on võimalik omandada haridust erinevatel tasemetel ning ettevalmistusi õpilase tulevase elukutse valimiseks hakatakse tegema juba siis, kui ta saab 12 aastaseks. Selle vanuses toimub esimene hariduslik diferentseerimine huvide ja võimekuse alusel. See aga ei tähenda, et õpilane ei saaks oma valikuid edaspidi muuta. Samuti on iga eriala puhul võimalik lõpuks soovi korral akadeemilise kõrghariduseni välja jõuda.
Kohalik linnavalitsus oli ellu kutsunud projekti, milles osalesid erinevate tasemete õppeasutused ja ettevõtted ning mille eesmärgiks oli, et õpilased leiaksid õige tulevikutee ja kujundaksid lõpuks oma karjääri. Koolides tehtava töö põhiideeks on võimaldada õpilasel valida nii kaua, kuni ta enda jaoks sobiva eriala leiab. Karjääriõppega alustatakse juba algklassides.
Kutsekool tegutseb koos lennukitehasega
Üks huvitavamaid kogemusi oli tööstuspargi Aviolanda külastamine. Tööstuspargi territooriumil asub Fokkeri lennukitehas, seal on kõikvõimalikud lennukiteenindusega seotud ettevõtted ning ka lennukimehhaanikuid ette valmistav kutsekool.
Kutsekoolis anti meile ülevaade nii koostööst ettevõtetega kui ka praktikbaasidest. Et kutsekool asub lennukitehase läheduses, on õpilastel kohe võimalus ka oma praktilisi oskusi arendada. Esmalt toimetatakse loomulikult õppeotstarbeliste lennukimootorite kallal.
Üheks õppelähetusel osalemise boonuseks on lisaks programmist osa saamisele ka kohtumine teiste haridusvaldkonna töötajatega kogu Euroopast. Meie rühmas oli osalejaid Suurbritanniast, Portugalist, Hispaaniast, Saksamaalt, Itaaliast, Ungarist ja Prantsusmaalt. Omavahelistes vestlustes sai selgeks, et haridusega seotud probleemid on kõigis riikides üpris sarnased. Samuti oli huvitav tutvuda teiste riikide koolisüsteemidega ning loomulikult sai praktiseerida ka inglise keelt.
i
SILJA PETERS, Põltsamaa vallavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik
