Tavainimene ei pruugi kaugemal Euroopas toimuvat hoomata, tunneb vaid mõningast ebakindlust tuleviku suhtes. Mismoodi siis see nüüdseks juba päris pikalt kestnud võlakriis konkreetselt tema elu puudutab?
Peamine mõju, mida tavatarbija kohe oma rahakotis tunneb, tuleneb väga madalast laenuintressist. Kellel juba laen võetud, sellel jääb rahakotti rohkem raha tarbimiseks alles. Eurokriisi jätkudes püsivad intressid erakordselt madalal tasemel päris pikka aega ja ka neil, kellel veel laenu ei ole, on selle võtmiseks iseenesest soodne aeg. Eluasemelaenu intressid on praegu sama madalad kui kinnisvarabuumi kõrgajal 2005. aastal, ainult selle vahega, et tol ajal oli marginaal see, mis intressid nii alla tõi, kuid praegu euribor ise. See tähendab, et kui euribor ükskord kriisi lõppedes (mõne aasta pärast) tõusma hakkab, siis suurenevad praegu laenu võtnutel laenumaksed kiiremini kui madalama marginaaliga võtnutel. Eluasemelaenu võtmise tingimused on kriisi tõttu rangemad kui headel majanduse seisu aastatel, see tähendab, et laenu saajateks kvalifitseerub vähem inimesi, omaosalus peab olema suurem ja riske hinnatakse konservatiivsemalt. Seega ei prognoosi ma olulist eluasemelaenu suurenemise aktiivsust ega ka sellest tulenevat märgatavat kinnisvarahindade tõusu. Samas ei näe ma ka kinnisvarahindade languseks praegu otsest vajadust ega põhjust, sest pakkumine on oma korrektuurid juba teinud ja see hakkab suurenema vaid siis, kui on näha nõudluse elavnemist.
Kriisiaja pikemaks järelmõjuks võib saada ka inflatsiooni kiirenemine ehk hindade kiirem tõus. Seetõttu on praegune keskkond sobivam rohkem laenuvõtnutele kui säästjatele.
Rahatrükk USA suunalt on üheks globaalse inflatsiooni vallapäästmise allikaks. Teisalt, ka eurotsoonis võib inflatsioon tõusta maksude tõstmise tõttu kriisiaegse kohandumise käigus. Eurooplastele teatavasti kärped eelarve tasakaalustamise meetmena eriti ei meeldi, neile võib oluliselt vastuvõetavam olla hoopis eelarve puudujäägi korrigeerimine maksude tõstmisega. Kriisi ägenedes kipuvad ka toorainete hinnad kallinema, mis mõjutavad ebameeldivalt palju inflatsiooni ja raha ostujõudu.
Kriis tähendab ka seda, et väärtpaberite hinnad on üldises plaanis soodsamad kui majanduse headel aegadel. Seetõttu on säästmisel praegu hea aeg raha paigutamiseks pikemaajalise kasvupotentsiaaliga kohtadesse, näiteks pensionifondidesse, mis on kindlasti mõttekam alternatiiv lihtsalt raha madratsi all hoidmisele.
i
RUTA ARUMÄE, SEB majandusanalüütik
