Täppisviljeluse ideeks on efektiivne põllupidamine, mis arvestab põllu omaduste varieerumisega selle piires. Kohtpõhine põllupidamine eeldab tööde sidumist asukohaga ja analüüsi ning kokkuvõtteid erinevate taustaandmete ja tulemuste alusel.
Torma Põllumajandusosaühing on üritanud täppisviljeluse ideid rakendada pikema aja vältel, omades seetõttu mõningaid kogemusi andmete kogumisel ja ka saagiandmeid. Kõige olulisem on aga seejuures, et inimesed oleksid valmis ja selle kõigega ka päri.
Tarkvara saaks efektiivsemalt kasutada
Praegu on paljudel moodsatel masinatel palju tarkvara, mida saaks veelgi efektiivsemalt kasutada. Torma Põllumajandusosaühingus on täppisviljeluse rakendamiseks head eeldused, sest mitmed põhimasinad on nüüdisaegse varustusega.
Täppisviljelus algab andmete kogumisest. On seirekaardid, mullaproovikaardid ning saagikaardid. Kombainil on vastavad andurid, GPS-seadmed, juhtimisseadmed, mis mõõdavad saagikust, niiskust. On võimalik välja joonistada, kui suur on küttekulu mingil põlluosal jne. Kombain joonistab lõpuks välja ka saagikuskaardi, kus punasega on näha kõige kehvem ja rohelisega kõige parem saak, kollane värv märgib keskmist saagikust. Need kaardid võimaldavad saada ülevaate põllu saagikuse arengust.
Saagikust piiravaks oluliseks teguriks on vesi: nii niiske kui ka kuiv aasta võivad põllust paraku ebaobjektiivse pildi anda. Selleks peaks koguma otsustamiseks andmeid aastate vältel, soovitavalt mitte vähem kui kolme aasta jooksul.
Suvel masinad töötavad ning salvestavad oma tegevuse. Pärast algab töö kabinetis, kus kogutud andmed sorteeritakse ja analüüsitakse. Saagid kaardistatakse ning selle alusel analüüsitakse põlde.
Saadud andmeid abiks võttes saab ka saake prognoosida. Samuti on võimalik korrigeerida tööplaane ning luua strateegiaid.
Otsuseid langetab inimene arvutiprogrammi abil
Kõigepealt sõelutakse välja n-ö probleemsed põllud, mida enne vastavat tööoperatsiooni või nende harimist jälgitakse jooksvalt tarkvara abil ning vajadusel sekkutakse. Ka väetada saab põlde varieeruvalt, samuti saab koguda lisaandmeid ning neid kasutada. Veel on võrdlemiseks võimalik kasutada vanu aruandeid.
Näiteks kui põld on välja kurnatud, siis on see kombaini joonistatud kaardilt näha. N-ö kõhutunde järgi ei ole taolise põllu puhul võimalik midagi otsustada. Kaarte saab panna hiljem väetisekülvikusse ja külvik reguleerib täpselt, kuhu ja kui palju väetist antakse. Väetisetarbe kaart lihtsustab tööd — otsuseid langetab inimene, kuid arvutiprogramm aitab tal seda teha.
Nii on põllumehel võimalik infotehnoloogia abiga jälgida oma tegevusi, aga samuti ka kulutustel silm peal hoida.
Agronoomide jaoks on praegu väga tüütu töö põlluraamatute täitmine. Kaarte kasutades saaks infotehnoloogia abiga ka seda tööd kergendada, on vaja lihtsalt rakendusi edasi arendada. Paraku on need igal masinal erineva programmiga tehtud ning ei ühildu kuidagi teistes põllutöömasinates kasutatavate programmidega.
Kaardid on nihkes
Praegu kasutatakse ära masinatel olev n-ö käed-vabad-süsteem ja sellega enamasti kõik piirdubki. Samuti võidakse joonistada välja ka saagikuse kaarte. Seda on siiski vähe, meil töös olevad masinad võimaldavad tegelikult hoopis enamat.
Ka Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) teeb väga palju sellist tööd, mida saaks tegelikkuses ammu arvutiprogrammidega kiirendada, endiselt käsitsi.
Kahjuks ei ühti PRIA kaardid ja nende põhjal koostatud mullastikukaardid kaardikeskuse omadega või nende kaartidega, mida joonistab välja kombaini GPS. Kaardid on omavahel nihkes. Erinevatel masinatootjatel on erinevad rakendused, need ei ühti, kuid tuleks ühtima panna. Ka ühel tootjal on kasutusel kolme erineva põlvkonna tehnoloogia, mis samuti omavahel ei klapi. Meil pole Eestis seni kasutusele võetud ühisel platvormil põhinevat tehnoloogiat, kuid seda oleks vaja teha. Süüdistada põllumeest, et ta pole võimalusi ära kasutanud, on absurd.
Eestis on vastavad spetsialistid olemas, ka maaülikooli mehhatroonikainstituudi teadlased saavad põllumehi aidata. Vaja oleks vaid ühist eestvedajat. Üks inimene ega ka üks põllumajandusettevõte seda kõike teha ei suuda, selleks tuleks seljad kokku panna ning koostööd teha. Kui meil on praegu võimalused olemas, siis võiksime neid ometi ka ära kasutada.
i
AHTO VILI, Torma Põllumajandusosaühingu juht
