Mitmetele Jõgevamaa põllumajandusettevõtetele tekitavad olulist kahju metssead, kes käivad rohumaadel ja põldudel tuhnimas ning söömas, eriti sagedased on kutsumata külalised Põltsamaa piirkonna põldudel.
Aktsiaseltsi Pajusi ABF juhataja Lembit Paali sõnul on metssead hakanud selle firma põldudel eriti agarasti käima viimasel kolmel aastal. “Metssead käivad pidevalt metsast sadakond meetrit eemal asuvatel teraviljapõldudel tallamas ning toitu otsimas. Sageli tulevad nad lausa karjana, kusjuures inimesi pelgavad nad järjest vähem,” rääkis põllumajandusettevõtja.
Lisasöötmine teeb karuteene
“Sellisel viisil põhjustavad metssead märkimisväärset majanduslikku kahju, mille suurust on raske kokku arvata. Paraku ei kompenseeri kahju põllumajandustootjale keegi,” lisas ta.
Aktsiaseltsis Adavere Agro on metssead tugevasti liiga teinud metsa lähedal paiknevatele rohumaadele. Peaagronoom Jüri Smitt kurtis, et metssigade poolt rikutud rohumaid äestatakse ja tehakse tasaseks, kuid varsti on sead augud taas lahti kaevanud.
Jüri Smitti tähelepanekute põhjal on metssiga üldiselt varjatud eluviisiga loom. “Neid näeb ikka karjana,” lasus ta.
Pajusi piirkonna jahimeeste eestvedaja Toivo Tõnsoni sõnul on sigade arvukus viimasel ajal suurenenud mitmel põhjusel. “Seda on soodustanud soojad talved ja asjaolu, et jahimehed on korraldanud metssigade lisasöötmist. Metssigade küttimisel peab aga kehtivaid reegleid ja jahieetikat arvestama. Jahimehed ei saa neid massiliselt laskma hakata,” lisas ta.
Tegutsemisviis juhuslik
Torma Põllumajandusosaühingu juhataja Ahto Vili ja Laiuse Põllumajanduse Osaühingu tegevjuht Tiit Maripuu märkisid, et nende põllumajandusfirmades pole metssead teadaolevalt põldusid ja rohumaid rüüstamas käinud.
Eesti Metsaseltsi juhatuse liige Kaupo Ilmet arutles, miks metssead võivad mõnes piirkonnas rohkem põllumaadel tuhnida kui mujal. “Metssigade tegutsemisviis on paljuski juhuslik. Mõistagi otsivad need ulukid paremaid ja toidurikkamaid kohti. Võimalik, et Pajusi piirkonnas on selliseid juurikaid, mida metssead endale toiduks vajavad. Võimalik, et metssigu aitaks põldude juurest ära meelitada see, kui neile kaugematesse paikadesse rohkem söögikohti rajada või põldude läheduses jahti korraldada,” lisas ta.
“Väikemajapidajad saaksid oma kartulipõlde metssigade eest kaitsta ka elektrikarjuse või hirmutiste abil,” andis Toivo Tõnson nõu.
JAAN LUKAS
