Metsameestele tähendab kevad ikka uue metsa kasvamapanekut, olgu seemneid külvates või istutades. Terane metsaomanik paneb tähele sedagi, mida loodus annab, ja otsustab siis, kui palju ja mida tuleks kultiveerides lisada.
Väga hea seemneaasta ka arukasel
Möödunud aasta oli väga hea seemneaasta arukasel, hästi kandsid käbisid kuused ning kasinalt männid. Paikkonniti oli metsapuude seemnekandvus erinev ning oma osa on saagist võtnud käbi- ja seemnekahjurid ning linnud-loomad.
Kui loodus ei anna metsaomaniku arvates puuseemneid piisavalt, saab külvamiseks sobilikke metsapuude seemneid soetada riigi seemnevaru hoidjalt. Võrreldes üle–eelmise aastaga 2012. aastal metsapuude seemnete kasutamine oluliselt ei suurenenud. Kuuseseemneid osteti vähem, kuna ei olnud saada sobiliku päritoluga seemet. Ostetud kuuseseemneid külvatakse rohkem taimlasse, et saada istutamiseks sobilikke taimi.
Vähem külvatakse neid otse raiesmikule, sest kuuse kasvualad on viljakad maad ning väikesed puutõusmed ei suuda seal esimestel kasvuaastatel valguse ja toitainete saamisel teiste taimedega võistelda. Eelmise aasta sademeterohke kasvuperiood soosis igati metsauuendamist.
Metsaistutusmaterjali kasutamine suurenes
Metsakülvamine ei ole nii soositud tegevus kui istutamine. Üks põhjus võib peituda selles, et istutustöid soosib riik ja annab selleks ka toetust. Metsaistutusmaterjali kasutamine üle-eelmise aastaga võrreldes suurenes. Kui 2011. aastal istutati meie metsadesse 16,7 miljonit taime, siis eelmisel aastal 21,5 miljonit.
Et möödunud kevadel nappis soovijatele taimi, siis istutati metsa usinasti ka sügisel. Võrreldes 2011. aastaga, kultiveeriti eelmisel aastal kolm korda enam väljastpoolt Eestit pärinevaid taimi. Enam istutati Läti ja Leedu päritolu kuusetaimi, vähemal määral Valgevene päritolu kuusetaimi ning Läti päritolu männi- ja kasetaimi. Enim toodi sisse paljasjuurseid kuuseistikuid, mis moodustasid sissetoodud taimedest 98 protsenti.
Suurenes ka Eestis toodetud metsapuutaimede väljaviimine naaberriikidesse. Kokku viidi möödunud aastal välja viis miljonit meie taimlates-puukoolides kasvatatud taime. Jätkuvalt on populaarseim väljaveoartikkel kuuse potitaim, moodustades väljaviidavatest taimedest 69 protsenti. Vähenenud on Eesti päritolu seemnest kasvatatud taimede väljavedu. Tavaliselt toob välismaine taimeostja Eestisse taimede kasvatamiseks oma seemne või ostavad meie tootjad tellijale sobiliku seemne.
Märtsikuu päike tegi taimedele liiga
Metsataimekasvatajate hinnangul kasvas kõige paremini kuusk. Jahe ja niiske ilmastik sobis kuusetaimede kasvuks väga hästi. Sellekevadine märtsikuu oma rohke päikesega aga tegi lumest väljaulatuvatele taimeosadele liiga. Nii võibki taimlas näha pilti, kus lumest väljaulatuva kuusetaime okkad on pruuniks värvunud.
Seevastu kasetaimedel nappis suve esimesel poolel soojust ning teisel poolel kimbutasid neid seenhaigused. Teadmata on veel talvekahjud, olgu nende tekitajaks seened, lumi, hiired või jänesed.
Kergem on tootjatel, kellel oli võimalus panna kasetaimed sügisel külmlattu. Lihtne ei olnud ka männitaimede kasvatamine, sest pikk ja niiske sügis oli igati soodus seenhaiguste levikuks. Kes profülaktiliste pritsimistega hilines või need hoopis tegemata jättis, võib arvestada suurte kadudega.
Kodumaiseid taimi ei jätku ka tänavu
Sügisese taimeinventuuri kohaselt oli meie taimlates kasvamas 24,5 miljonit taime, milledest kuuski 51, mände 40 ja kaski viis protsenti. Kevadeks neid nii palju enam pole, sest sügisest kevadeni on Eestist välja viidud 2,8 miljonit taime.
Kui taimi tahetakse kultiveerida samas mahus kui eelmisel aastal, võib ka selleks kevadeks prognoosida kodumaist päritolu taimede puudujääki. Loodetavasti jätkub taimekasvatajatele sel kevadel sobivat kuuseseemet ning lähiaastatel seemnepuuduse tõttu kuusetaimed kasvatamata ei jää. Toimekamad taimekasvatajad kogusid ka ise kuuseseemet, et taimlakülvid ei jääks tegemata.
Et taimepuudus ei muutuks krooniliseks, oleks metsaomanike eestkõnelejatel mõistlik oma piirkonna taimevajadus kaardistada ja pidada taimekasvatajatega plaani , et saada soovitud kogus taimi. Nii jääks ära tarbetult pikk transport ning metsa istutamise ooteaeg ja seeläbi oleks taime ellujäämise võimalus ka kehvemates keskkonnatingimustes parem.
i
EDA TETLOV, Keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist
