Kuigi statistikaameti andmetel suurenes eelmisel aastal Eesti metsaraie seitsme protsendi võrra ehk ligi 7,4 miljoni tihumeetrini, jääb see siiski lubatud optimaalsest mahust poole väiksemaks.
Kui arvestada, et statistikaameti andmed on tuletatud metsateatiste põhjal ehk peegeldavad metsaomanike raiekavatsusi, siis on alust arvata, et tegelik raie jääb alla seitsme miljoni tihumeetri. Eesti metsanduse arengukava sätestab aastatel 2001–2010 optimaalseks raiemahuks keskmiselt 13,1 miljonit tihumeetrit aastas – seega raiutakse poole vähem.
Tegelikku raiemahtu näitab kõige täpsemalt metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse tehtava statistilise inventeerimise (SMI) tulemus. 2008. aasta kohta inventeerimise andmed veel puuduvad, kuid 2007. aastal küündis Eesti metsade tegelik raiemaht 5,6 miljoni tihumeetrini ehk vahe metsateatiste andmetega oli 1,3 miljonit tihumeetrit. Ka 2006. aastal oli soovitud ja tegeliku raiemahu vahel erinevus – raiuda sooviti 5,9 miljonit tihumeetrit, tegelikult raiuti 5,3 miljonit.
Metsateatis on dokument, millega metsaomanik taotleb keskkonnaametilt luba raiete läbiviimiseks. Lubatud raieid tohib teha ühe aasta jooksul arvates metsateatise esitajale kättetoimetamisest. Lubatud mahtusid pole aga ära kasutatud, seda nii keerukate ilmastikuolude kui ka puiduturu heitlikkuse tõttu. Erametsaomanikel on takistanud metsade majandamist ka üldine majanduse ümberstruktureerimine, ebasoodne maksusüsteem ja metsavarumise kasvavad kulud.
Seega oleme alates 2004. aastast jäänud optimaalsest raiemahust väga kaugele. Samamoodi jätkates tekib Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse hinnangul hiljemalt 30 aasta pärast olukord, kus suure osa majandusmetsade puidu kvaliteet on oluliselt langenud, osa metsi on aga kõrge vanuse tõttu lagunenud. Raiemahu vähenemisega on kaasnenud ka puidutööstuse osakaalu ning metsandussektoris töötavate inimeste arvu vähenemine. Sellest hoolimata aitavad puit ja puidutooted tasakaalustada Eesti negatiivset väliskaubandusbilanssi.
Mets katab üle poole (51 protsenti) Eesti maismaast ja on üks meie suuremaid looduslikke ja majanduslikke rikkusi. 70 protsenti ehk 1,5 miljonit hektarit Eesti metsadest on tulundusmetsad, ülejäänud hoiu- ja kaitsemetsad. Metsade kaitse 30-protsendilise osakaaluga edestame naaberriike. Näiteks Lätis on 19,5, Leedus 18,7, Rootsis 12,3, Venemaal 10,7 ja Soomes 7,2 protsenti metsadest kaitse all.
Metsasuse poolest on Eesti Euroopas neljandal kohal, jäädes tahapoole vaid Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Metsamaa pindala ühe elaniku kohta on Eestis 1,7 hektarit ja kasvava metsa tagavara ühe elaniku kohta ulatub 337 tihumeetrini.
MARKU LAMP,
keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja
