Eestis metsandus on alguse saanud juba aastakümneid tagasi. Siinsed traditsioonid, metsa majandada on pärit Balti Saksa aegadest, kuid metsa arengut ja majandamise iseloomu on kujundanud erinevad riigikorrad.
Hetkel oleme selles olukorras, et riigimets on leidnud oma arengusuuna ja erametsandus liigub jõudsalt selles suunas, et tugevneda. Väikemetsaomanikke tuleb juurde ja on suurenenud
huvitatus oma metsa majandada. Samas peab tunnistama, et tihti jääb puudu teadmistest ja oskustest.
Toetused Erametsakeskuse kaudu
Kuid mida selleks on tehtud, et see olukord erametsanduses paraneks?
Eestis on juba aastaid tagasi käivitunud toetuste süsteem SA Erametsakeskuse kaudu, et olla abiks metsaomanikele. On siseriiklikud ja Euroopa Liidu toetused. Võimalik on saada individuaalset nõuannet, metsamajanduskava koostamise, metsauuendus- ja hooldustoetust, toetatakse tehnika ostu, samuti Natura 2000 aladel olevaid metsamaid, aga ka vääriselupaiku ja pärandkultuuri objekte.
On loodud metsaühistud, töötavad konsulendid ja igas maakonnas on metsanduslik tugiisik, kes tegeleb kogu maakonna metsaomanikega.
Tugiisiku ülesandeks on erametsanduse esindamine, suhtlemine eraomanikega, vahendada konsulentide kokkusaamist metsaomanikega, korraldada koostööd metsaühistute liikmete vahel, vahendada informatsiooni, teha õppepäevi ja rühmanõustamisi, aidata koostada taotlusi jne. Seega tegeleda kõigega, mis puudutab erametsandust maakonnas.
Igal metsaomanikul on võimalus küsida ühistute juures lepinguga tegutsevatelt konsulentidelt tasuta nõuannet. Seda on võimalik saada 15 tundi aastas. Viimast võib küsida igal ajal olenemata aastaajast ja kuust. Selleks tuleb võtta kontakti nõustajaga, kes tuleb kohale, vaatab metsa üle ja vormistab kirjaliku nõustamisleping, millele omanik alla kirjutab ja ühe eksemplari omale saab,et oleks tõestatud toimunud kokkusaamine. Kõik see on omanikule tasuta, konsulent saab oma tegevuse eest tasu Erametsakeskuselt.
Seejuures soovitan ühineda kohalike metsaühistutega, kelle kaasabil saab lihtsamalt taotleda metsanduslikke toetusi, kusjuures ühistu korraldab dokumentatsiooni ja edastab selle. Lisaks saab olla informatsioonile lähemal ja viimast vahetada korraldatud üritustel.
Toetuste saamise eelduseks on see, et omandis olev mets peab olema kantud metsaregistrisse. Selleks peab olema koostatud kehtiv metsakava, ka siis, kui metsapind on alla
Uuendustoetus metsa istutamiseks
Metsakavasid koostavad metsakorraldusfirmad, kellelt saab tellida kava. Peale arve tasumist saadakse metsakava. Toetuse saamiseks Erametsakeskuselt on vajalik esitada koopiad kava tiitellehest, arvest ja tasumisest. Metsaühistu pakub seejuures lahkesti abi. Sellel aastal on veel metsakava taotlusvoorud 13. august ja 10. detsember.
Sügisel saab aga veel taotleda uuendustoetust metsa istutamisele, maapinna ettevalmistamisele. See tähtaeg on 19.november.
Euroopa Liidu poolt metsaväärtuse parandamiseks antavate toetuste taotlused on selle aasta septembris. Lisaks saab infot sellest kõigest SA Erametsakeskus kodulehelt.
Juba mitu aastat on läbi metsaühistute tegeletud ka puidu müügiga. Maakondades tegutsevad metsaühistute juures metsamüügi konsulendid, kes aitavad metsaomanikke puidu müügil. Korraldame metsaoksjoneid kasvava metsa müügiks ja on võimalus müüa valmis sortimenti konkurentsivõimeliste hindadega. Metsaühistuga koostöös ei ole karta, et omanikul jääb metsamüügist raha saamata, sest metsa ei saa ostja enne raiuma hakata, kui 100 protsenti raha on omaniku arvel, sest sellised on lepingud, mis metsaühistu sõlmib puidu ostjaga.
Nii sai 2009 ja 2010 aastal läbi Palamuse Metsaseltsi ja Saare Valla Eraomanike Seltsi müüdud üle 6000 tm kasvavat metsa Saare, Pala, Palamuse ja Torma valla territooriumil. Selle juures on oluline see, et metsamüügist saadi õiglast hinda ja omanikud jäid kogu korraldamisega rahule. Loodame tegevust jätkata ka edaspidi.
Koostöö edeneb
Aasta tagasi maikuus asutati metsaühistute koostööprojekti rahadega keskühistu Eramets, mille eesmärgiks on anda võimalus väikemetsaomanikul müüa ka väikeseid puidukoguseid soodsate hindadega. Selle aasta maikuus saatis keskühistu Rootsi esimese laeva 4500 tm paberipuuga.
Kokkuvõtteks tahaksin öelda seda, et metsa tuleb vaadata kui kapitali, mille kasvatamiseks tuleb näha üksjagu vaeva. Puistuid tuleb korrastada, hooldada ja pidevalt neisse investeerida, siis on ka tulemusi aastate pärast näha. Loodud toetuste süsteem võimaldab seda teha väiksemate omavahenditega. Igasugune toetus on abi, kuid ainuüksi sellega metsi ei majanda, omalt poolt tuleb sinna tublisti panustada. Kõik hobid on ju teatavasti kulukad.
Kasutage agarasti neid võimalusi, sest see süsteem arvatavalt ei kesta igavesti, kuid täna veel toimib.
AIN MALM, erametsanduse tugiisik Jõgevamaal
