Metsa- ja puidutööstus on oluline tööandja Eesti maapiirkondades. Suuruselt kolmas osakaal kõikidest hõivatutest on seejuures just Jõgeva maakonnas, kus otseselt metsa- ja puidutööstuse ettevõtetes töötab 13 protsenti kõigist hõivatutest. Lisaks otseselt sektoris hõivatutele annab metsa- ja puidutööstus kaudselt maapiirkondades tööd oluliselt rohkematele inimestele.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Erametsaliit koostasid valimiste eel ka metsanduse valimiskompassi, kus teiste teemade hulgas uuriti ka erakondade nägemust metsa- ja puidutööstuse rollist maapiirkondades tööandjana. Sellel teemal olid kõik erakonnad üksmeelel: metsamajandamisele ja -tööstusele jääb kandev roll elu- ja töökohtade tagamisel maapiirkondades.
Noored maale tööle
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja märkis, et metsandussektori kui tööandja suurim väljakutse ongi just noorte töötajate puudus. „Noorte seas ei ole traditsioonilised erialad populaarsed ja elu koondumisega suurlinnadesse on aina keerulisem meelitada noori metsa- ja puidusektorisse.”
Metsandust õpetatakse vaid kahes koolis. Kõrgharidustasemel Eesti Maaülikoolis ja kutseõppetasemel Luual. „Paljudele maal kasvanud ja elavatele noortele on metsandus hea väljund. Kuna täna on majanduses aktiivsem aeg, siis nagu igas teiseski tööstussektoris, on ka metsa- ja puidutööstuses tööjõupuudus,“ nentis Henrik Välja. „Metsa- ja puidusektor on üks väheseid maapiirkonna tööandjaid, mis võimaldab rahvusvahelist haaret pakkuvat tööd koos pealinna tasemel palkadega. Näiteks Võrumaal tegutseva Toftani keskmine palk on umbes 2000 eurot kuus, mis annab silmad ette nii mõnelegi suurlinna ametikohale.“
Metsandus ja puidutööstus oli üks esimesi valdkondi, mille kohta koostati tööjõuvajaduse prognoosi raport OSKA, mille järgi vajab sektori üle 600 uue töötaja aastas. Oluliseks märksõnaks on töötajate tehniline taiplikkus ja infotehnoloogia kasutamise oskus, raportis rõhutatakse vajadust eriala noorte suunal populariseerida, kuid tõstetakse esile ka ümberõppe vajadust ja võimalusi. „Kui vaadata metsa poolele, kus töötatakse suurte ja väga keeruliste masinatega nagu harvester, siis see eeldab teatavat osavust ja taiplikkust. Kui vaadata tööstuse poole, siis seal kasvab automatiseerituse osakaal ja tähtsus. Kuid kõige kriitilisemaks on muutumas mehhatroonikud, robootikud ja sellised ametikohad, mis aitavad seadmeid käigus hoida,“ tõdes Välja. „Üks oluline põhjus, miks Eesti puiduettevõtted maailmas läbi on löönud, on see, et panustatakse väga tõsiselt IKT innovatsiooni. Meie sektoris on ka tehaseid, kus töötab ainult üks inimene. Kõik ülejäänud töö teevad ära masinad, mida juhivad arvutiprogrammid. See tähendab vajadust pidevaks töötajate arendamiseks ja ümberõppeks, et moodsate seadmetega tööd teha.“
Puidul nähakse suuremat rolli
Sellegipoolest hindab liidu tegevjuht majandussektori kui tööandja tulevikku pigem positiivseks. „Globaalses plaanis muutuvad mets ja puit aina olulisemaks. Metsal on väga oluline roll kliimamuutustega võitlemisel ja uute keskkonnasõbralike toodete pakkumisel. Kui Eestis oleme me maailmaasemel näiteks puidujääkidest sooja tootmises ja majade või mööbli valmistamises, siis meie naaberriik Soome panustab väga palju puidu keemilisele ja molekulaarsele väärindamisele. Laborites suudetakse puidust juba valmistada kangaid, autosid, päikesepaneele ja väga palju muud põnevat,” sõnas Välja.
Kuid omajagu jättis metsandusse jälje ka läinud aasta kevadel ja suvel tekkinud küsimus tselluloositehase rajamisest. „Kindlasti mõjutas see sektori avalikku kuvandit ja pigem negatiivselt. Selge on see, et peame kuvandiga tööd tegema, et noored valiksid ikkagi tee just sellesse sektorisse. Täna on konkurents noorte suunal tihe, sest kõik sektorid ja erialad loodavad andekad just enda juurde meelitada,“ märkis tegevjuht.
Kui tehase vastased nägid tselluloositehases ohtu väga suurele raiumisele, siis Välja sõnul lubaks tänane spetsialistide kokku pandud arengukava isegi veel rohkem raiuda. „Kehtiv arengukava lähtus Eesti majandusmetsade olemusest ja sellest, kui palju on meil küpset metsa. Sellest lähtudes võiksime isegi rohkem raiuda. Selge on see, et ühiskonnas on tekkinud teatavad vastumeelsused suuremale raiemahule ja peame aktiivsemalt tegema selgitustööd, miks metsamajandus vajalik on ja mis kasu me sellest ühiskonnana saame“ märkis ta. “Majandusmetsi tuleb hooldada ja üks oluline osa metsa hooldamisest on uuendusraie.”
„Metsauuendusse on riik tugevalt tähelepanu pööranud ja see oli ka üks metsanduse arengukava teemasid. Riigimetsa Majandamise Keskus on võtnud väga tugeva rolli metsauuendamisel läbi istutamise ja toetatakse ka erametsaomanikke,“ sõnas tegevjuht, lisades, et olukord võiks olla veel parem, aga kindlasti ei saa öelda, et metsauuendamine halvas olukorras oleks.„Istutamise teel uuendatakse igal aastal Eestis umbes Tallinna pindala jagu metsa. Lisaks uuendatakse metsa veel külvi ja looduslikuleuuenemisele kaasa aitamise teel. Meie loodus on selline, et mets tungib ise kiiresti seisma jäänud põldudele ja taludele peale. Mida targem aga metsaomanik, seda täpsemalt jälgib ta oma metsa eripära ja võtab seda metsa istutades ja hooldades arvesse. Mets on mitme põlvkonna vara. Meie tänased otsused määravad selle, kui terved ja tugevad majandusmetsad on meie lastel ja lastelastel.“
KERTTU-KADI VANAMB
