Taimetark, tervislike eluviiside ja loodusravi propageerija Irje Karjus ehk Metsamoor leiab viimasel ajal mahti ka oma Võrumaal Antsla vallas asuvast Veetka talust kaugemale tulla, et viia läbi tervendavaid programme, nõuandetunde ja teeõhtuid.
Aprillikuu viimasel pühapäeval oli Tabivere inimestel võimalus oma rahvamajas Metsamooriga silmast silma kohtuda, et tema jutuga kaasa mõelda ja temalt nõu saada.
Kapseldumine ja kaltsium
“Miks on eestlane kinnine ja kapseldunud, eelistab teiste hulgas istuda, jalg üle põlve ja käed rinnal vaheliti?” esitab Metsamoor kuulajaile küsimuse. Vastata ei söanda keegi, küll aga korrigeeritakse salamahti oma poosi, sest tõepoolest… “Kaltsiumi kuhjumine organismis põhjustab kapseldumist, mida lausa kaltsineerumiseks nimetada võib,” väidab külaline ja seletab oma teesi ka kohe lahti. Asjatundjad soovitavad meil kaltsiumi tarvitada, et luud hapraks ei muutuks. Me sööme hoolega piima, jogurtit ja juustu, isegi kaltsiumitablette, enamik saadud kaltsiumist ei lähegi aga organismis n-ö asja ette, vaid ladestub. Veresooned lupjuvad, tekivad sapi-, neeru- ja põiekivid. Selle põhjuseks on tegelikult magneesiuminappus, sest just nimetatud aine on kaltsiumi omastamisel organismis teejuhiks.
Põllul ja aias kasvavas toidupoolises tekib magneesium järelvalmides, meie kaupluselettidele jõudev kaugete maade kraam on aga sageli pooltoores.
“Süüa on neid õunu-pirne ja muud värsket ju üsna mõnus, aga magneesiumi ja paljut muud vajalikku me sealt kindlasti kätte ei saa, seda hankige oma peenramaalt, mis umbrohtu kipub minema. Malts, vesihein, nõges, põdrakanep — need kõik on kuhjaga täis nii magneesiumi, vitamiine kui muid kasulikke aineid. Kogu umbrohi on tark salatiks hakkida ja ära süüa, nii saate sellest lahti ka. Aga näiteks tavaline salatileht on ikka korraliku vesiheina või maltsa kõrval kehv tegija, salatit võiks kasvatada põhiliselt seepärast, et sinna vahele kasvab lopsakas vesihein,” kinnitab Irje, soovitades ka võilille- ja nurmenukulehtedest väga lugu pidada. Ja et meil üle poole aastaringist värske roheliseta möödub, varub ta kasulikku kraami talveks kuivatades.
“Kuivanud ürtidest saab teed, aga neid on kaval ka pulbriks hõõruda ja toidusse segada. Näiteks nõgeseseemned on puhtal kujul magneesium ja sisaldavad väga palju ka K- ja A-vitamiini. Poolest teelusikatäiest sellisest pulbrist saab päevaks kõik vajaliku kätte,” räägib taimetark.
Kurjale andke salatit!
Liha on Eestimaal ikka söödud ja ka Metsamoor ei kinnita, et selleta läbi ajama peaks. Loomulikult on parim stressita kasvanud loomade liha, vabalt õuel ringi sibliva rõõmsa kana muna, piim, mis otse lehma- või kitseudarast lüpsikusse soriseb… Aga sellist luksust naudivad praegusel ajal vaid vähesed. Siiski soovitab külaline meeles pidada, et liha on raskesti seeditav, muudab sööja kiiresti väsinuks ja pahuraks. “Ega asjata öelda, et liha teeb kurjaks, ma soovitan kurjale inimesele rohkem salatit anda,” rõhutab Irje.
Meie traditsiooniline toit on kindlasti kartul, aga väga hea oleks selle asemel rohkem tatart süüa, mis on kevadisel ajal kindlasti kartulist etem. “Kartul on meil muidugi asendamatu, aga kas teate, kuidas see abielulahutustega seotud on?” küsib Irje, kutsudes publiku nägudel esile siira hämmingu. “Asi lihtne ja loogiline. Tänu sellele, et meil hakati kasvatama toitvat ja kasulikku kartulit, pikenes eestlaste eluiga. Vanasti andis noorpaar altari ees tõotuse surmatunnini kokku jääda. Ja kui nelja-viiekümneselt juba surm tuli, oli lubadust lihtne pidada. Nüüd aga hakkab selles eas inimene oma elu ümber hindama. Talle ei meeldi enam samad asjad, mis nooruses, väärtushinnangud ja tõekspidamised muutuvad. Ja ta lähebki ära, muudab oma elu,” muigab Metsamoor.
Need põrgulikud lisaained
Enamik meist ei saa poekaubata läbi ja järjest vähemaks jääb kaupluseriiulitel söödavat, kuhu kamaluga kurikuulsaid E-sid pole lisatud. Siiski soovitab taimetark hankida teabebrošüürid, kus sellised ained ja nende mõju kirjas, ja poeski pakendile trükitu kas või luubiga üle lugeda, sest mõned säilitusained ja maitsetugevdajad on tõepoolest ohtlikud, eriti lastele. Üks ohtlikumaid on aspartaam, mis laguneb organismis metanooliks, mis on tugev rakumürk. Maitsetugevdajad, mis Irje kinnitusel iga “junni” ahvatlevalt maitsema ja lõhnama panevad, mõjuvad aga nii kavalalt, et poolikut kartulikrõpsu- või vahvlipakki on pooleli jätta pea võimatu.
“Kahjuks söövad-joovad just lapsed neid ohtlikke aineid sisse,” räägib kolme koolilapse ema, tuues näite otse elust. “Sõitsin koos lastega Koolitantsule. Bussi peale tuli poiss, õllesigarite ehk peenikeste suitsuvorstikeste pakk kaasas. Need sisaldavad aga naatriumglutamaati, mis hüperaktiivseks teeb, järelikult aju tegevust mõjutab. Poiss, kes ilmselt kodunt söömata välja oli tulnud, rebis paki lahti ja sõi kõik vorstikesed ära. Vaatasin kella ja hakkasin last jälgima, et millal sisse söödud meelemürk mõjuma hakkab. Möödus umbes tund, kui poiss täielikult ära pööras: kargles ringi, karjus, torkis teisi… Õpetaja vaatas teda hämmastunult, mõistmata, mis lapsega sünnib,” jutustab Irje, pannes kuulajaile südamele, et eelistataks võimalikult naturaalset, nii igapäevases toidus kui haigustega võideldes. “Tavameditsiin ründab haiguse tekitajat, rahvameditsiin ehk ravimtaimedel põhinev püüab tugevdada isetervendavat jõudu organismis, et haigusest jagu saada, ravib tervikut,” räägib taimetark. Tee, mida jutu vahele rüübatakse, on valmistatud kanarbikust ja iisopist ja puhastab Irje kinnitusel neerusid.
Mõned näpunäited Metsamoorilt
Taimepesto
i
Kimp võilillelehti, basiilikut, seedermänniseemneid, küüslauku, päikesekuivatatud tomateid mikserdada ühtlaseks massiks. Võib lisada ka riivitud kõva juustu, kuid saadud roheline ja väga tervislik leivakate maitseb hästi ka selleta.
i
Naistehädade puhul on parim tõmmis, mis saadud kortslehest, raudrohust ja naistepunast, kusjuures kaks esimest peaksid moodustama joogis 2/3, naistepuna 1/3.
i
Nõges soodustab serotoniini teket organismis ja on seega lisaks kõigele muule kasulikule ka hea tuju taim. Raudrohutee on omal kohal tugeva külmetuse puhul, pärnaõis on leebem ravitseja.
i
Naistepuna on antidepressant. Selle taime tee aitab ka lapsi, kellel on kalduvus voodisse pissida. Samas tugevdab naistepuna mitmekordselt päikese toimet ja enne päikese kätte minekut pole soovitav seda teed juua. Tee joomine ja kompressid ravivad aga pigmendituid laike nahal.
i
Taimeteed on ravimiseks ja turgutamiseks, pidevalt ei tohiks neid juua, et organismi mitte segadusse ajada. Üht sorti teega, kus kasutatud ühte kuni kolme ürti, on mõttekas teha paari-kolmenädalane kuur.
i
***
i
Kõiki taimi ei pea selleks, et nad meile mõjuksid, ära sööma või teena jooma. Mõnikord piisab, kui ürdikimp on toas või padja all või kui mõnd taimeleotist tarvitatakse naha puhastamiseks või kompressiks.
iii
KAIE NÕLVAK
