Oma ametisse vastutustundega suhtunud inimesed on aga ära teeninud lugupidamise ja nende teod väärika meenutamise. Mälu on üks elu edasimineku olulisemaid allikaid. Järvepidevusest, traditsioonidest, seostest möödaniku ja kaasaja vahel ammutame sageli jõudu ka tänasteks tegudeks ja otsusteks.
Otsustajateks kohapealsete olude tundjad
Alates ürgsetest aegadest on olnud mets eestlastele toitjaks, soojaandjaks, kaitsjaks. Metsast on ammutatud rohkesti mõtteenergiat oma tõekspidamiste ja uskumuste kujundamiseks, mets on andnud tuge meie rahva töökultuuri, Eesti-keskse mõtteviisi ja iseteadvuse arenemiseks. Paljud metsamehed võitlesid Vabadussõjas Eesti iseseisvuse eest, olid tublid kaitseliitlased. Metsas varjati end okupantide eest ja aatelised metsavennad pidasid seal sageli oma viimaseid lahinguid isamaa vabaduse eest.
Minu arvates oli Eesti NSV-s üks tõsisema töössesuhtumise ja eluhoiakuga valitsusasutusi metsamajanduse ja looduskaitse ministeerium, mida kaua aega juhtis minister Heino Teder koos oma meeskonnaga.
Eestimeelsus kandus edasi ka metsamajanditesse ja metskondadesse, kus otsustajatena-peremeestena sooviti näha ennekõike neid, kes kohapealseid olusid põhjalikult tunnevad ja mõistavad. Edutamisel olid primaarsed teadmised, oskused ja kogemused. Mulle usaldati Jõgeva Metsamajandi juhtimine 1981. aastal, kui ma polnud kommunistliku partei liige.
Jõgeva Metsamajandi väga rikkalikust tööpõllust on palju meenutada: metsaistutamisi, istikute kasvatamist puukoolis, metsavahikordonite ehitamist, raievõistlusi, praeguseni edukalt tegutseva teadustöö ja puhkemajandusasutuse Endla Looduskaitseala rajamist, Vooremaa maastikukaitseala väljakujundamist ja arendamist, keskkonnakaitselist tegevust, jahimajanduse korraldamist. Rajati roosikasvandus Kuristal, hobusekasvandus Toomal, vähikasvandus Tormas, oma mesila. Avinurmes asuvas puidutööstuses valmistati tarbeesemeid ja suveniire.
Metsanduslikku haridust võiks koolis anda praegugiMetsamajand oli üks esimesi Jõgevamaa ettevõtteid, kuhu osteti arvutid, ehitati tollal Nõukogude Liiduski ainulaadsed konteinerkatlamajad, milles sai kasutada erinevaid kütuseliike. Metsamajanduse arengut toetas suuresti ministrite nõukogu aseesimees ja plaanikomitee juht Gustav Tõnspoeg. Paljude probleemide lahendamisel oli abiks minister Tiit Kõuhkna.
Püsiv koostöö Jõgeva 2. Keskkooli, tänase Jõgeva Ühisgümnaasiumiga võimaldas avardada kooliõpilaste loodusalast silmaringi. Kooliõpilased osalesid metsatöödel, mis võimaldasid nii tervislikku tegevust värskes õhus kui ka omajagu romantikat. Koolimetskonna projekti raames käisid Jõgeva kooliõpilased metsa istutamas ka Kaukaasia Eesti külades.
Küllap võiksid rohkem metsandusalast haridust saada ka tänased koolilapsed. Siis mõistaksid ehk nooredki paremini, miks peaks iga inimene elu jooksul vähemalt ühe puu istutama.
Jõgeva Metsamajand oli tunnustatud ettevõtteks mitte ainult Eestis, vaid ka kaugemal. Meid külastasid NSVL metsamajanduse tippjuhid ja ka välisdelegatsioonid, suursaadik Vaino Väljase suhetearendamise kaasabil tutvus metsamajandiga Venezuela suurärimeeste delegatsioon.
Jõgeva Metsamajandi headeks ja püsivateks koostööpartneriteks olid Metsainstituut, Kaarepere Metsakatsejaam ning Kaarepere Sovhoostehnikum, kus olin ka eksamikomisjoni esimees. Asjalikud suhted tekkisid ka Jõgeva majandite ja ettevõtete juhtidega.
Metsamehed, eestluse elujõu hoidjadSilmapaistvale tasemele jõudmine ei tulnud aga kerge vaevaga, vaid eestlastele omase visa tööga. Esmatähtsaks sai peetud, et töötajad suhtuksid oma ametisse austusega, peaksid lugu nii endast kui ka kaasinimestest.
Metsaülematel ja metsavahtidel olid tegelikult vastutavad ka kogu piirkonna elu korraldamisel. Mitmes väiksemas paigas tuli metsavahil sisuliselt kohepealse elu eestvedajaks -korraldajaks olla, sest nende poole pöörduti väga erinevate probleemidega.
On väga oluline, et inimene töötades ennast hästi tunneks ega rikuks oma tervist.
Sõbraliku ja esteetilise töökeskkonna rajamiseks sai Jõgeva Metsamajandis paljugi ära tehtud. Kuristal valmis lasteaed ja Jõgeval korterelamu. Peahoonesse sisustasime talveaia, avasime hambaravi- ja juuksurikabineti. Koosviimistel mängis ja laulis ettevõtte oma ansambel Partner. Lohusuus asus meie puhkekompleks. Mitmetel töötajatel avanes võimalus ehitada endale ilus kodu.
Jõgeva Metsamajandi 60 aasta juubelile mõeldes soovin head tervist, kordaminekuterohket ja huvitavat elu kõigile, kes selle ettevõtte heaks oma panuse andnud. Küllap kannavad need mehed ja naised meie metsamajandi looduslähedast vaimsust ja töökultuuri edasi ka praeguses Eestis, kes väärikalt pensionipõlve pidades, kes tublilt töötades. Arvan, et Jõgeva Metsamajandi töötajate kokkusaamine võiks kujuneda traditsiooniks.
Metsad on meie üks suuremaid rikkusi, metsamajandus üks püsivamaid tugisambaid eestluse elujõule ja metsamehed ning teisedki metsasõbrad selle hoidjad.
Priit Saksing,
metsamees
