Kui on tulnud vajadus ja tahtmine metsas raiet teha, tuleb otsustada, kuidas on omanikuna kõige mõistlikum toimetada.
Millest ja kuidas alustada? Metsamajandamise aluseks on kehtiv metsamajanduskava. Kui see puudub, tuleb see tellida metsakorraldusega tegelevalt ettevõttelt. Kui mets on looduses taksaatori (metsakorraldaja) poolt üle vaadatud ja metsa iseloomustavad andmed kantud riiklikku metsaregistrisse, siis on metsaomanikul võimalik kümme aastat oma metsa majandada. Inventariseerimise andmed on aluseks otsustele, kuidas metsa majandada. Metsakavas on kirja pandud soovitused vastavalt kehtivale metsaseadusele, mida võib ja on soovitav metsas teha ning kuidas majandada, mida tuleb raiuda, milliseid metsakasvatuslikke abinõusid rakendada, et metsa väärtus suureneks ning tulevikuks kujuneksid välja hea kvaliteediga puistud.
Mesijuttu ei tasu alati uskuda
Kui on soov metsa müüa, tuleb endale selgeks teha, kuidas ja kellele müüa. Ajalehtedes, raadioreklaamides, internetis ja e-kirjadega tehakse pakkumisi, mis on sageli väga ahvatlevad ja meelitavad metsa müüa. Hinnanumbrid on seal suured. Pakutud on aga enamasti hinnaraamid, palju mets või puit üldse maksta võiks. Milline on metsa tegelik väärtus looduses, on juba teine teema. Mets tuleks metsakonsulendiga koos üle vaadata, et saada teada selle väärtus ja õige suurusjärk, millise hinnaga seda oleks mõttekas müüa. Alles pärast seda tuleb endale võtta aega mõelda ja otsustada, kuidas edasi toimida.
Ostjat valides on mõttekas teha eeltööd. Omaniku jaoks on oluline loomulikult maa ja metsa hind. Milline aga on metsamaa n-ö õige hind? Hind on õige siis, kui mõlemad pooled — nii ostja kui müüja — on rahul. Seejuures peab arvestama, kellel millised teadmised on ja kes kui palju reaalsest turul valitsevast olukorrast teab.
Ja lõpuks on kõige keerulisem küsimus metsaomanikule, kes teda aitab. Ise oma äranägemise järgi ja vaid suvalise tuttava soovitusel ei tasuks toimida. Seda enam, kui ei ole metsa majandamiseks teadmisi ja kogemusi. Tihti võib jääda lubatud tulu või üldse kogu raha saamata. Pettureid on liikvel ikka endiselt ja küllaltki sageli.
Abi saab kohalikest metsaühistutest
Metsaühistud ongi loodud selleks, et metsaomanikku oma metsa majandamisel aidata. Üks taoline organisatsioon on Palamuse Metsaselts. Selts on mittetulundusühing, mis asutati 2003. aastal. Metsaseltsi eesmärk on erametsaomanike ühtekoondamine, üleriigilise erametsanduse struktuuri väljakujundamisele kaasaaitamine. Seltsis tegutsetakse ühiselt selle nimel, et aidata oma liikmeil metsi säästlikult ja efektiivselt majandada. Selts jagab erametsaomanikele infot ja organiseerib õppepäevi, samuti aitab taotleda metsamajandamise ja –kasvatamisega seotud toetusi nii ühistu liikmetele kui ka teistele erametsaomanikele. Liikmeid on seltsis hetkel 140 ja uued liikmed on teretulnud.
Metsaselts aitab korraldada
Kui omaniku soovib müüa kasvavat metsa, korraldame kirjaliku enampakkumise ja müügikuulutuse paneme SA Erametsakeskus kodulehele rubriigi “turg” alla kõigile tutvumiseks.
Sel moel oleme metsaomanikke abistanud juba üle viie aasta.
Tuletan metsaomanikele taaskord meelde, et nende käsutuses on metsakonsulendid, kes ootavad pöördumisi ja kokkusaamisi nõustamiseks nii müügiplaani korral kui muudes metsandust puudutavates küsimustes. Konsulentide kontaktandmed on saadaval portaalis eramets.ee, teid ollakse valmis nõustama ka Palamuse Metsaseltsis ja teie käsutuses on ka artikli autor.
Edu ning hoolsat ja tarka tegutsemist metsalankidel!
i
AIN MALM, erametsanduse tugiisik
