Kui eestlased tahavad jääda peremeheks oma maal, siis on riigil viimane aeg võtta vastu seadus, mis takistaks Eesti metsa- ja põllumaa müüki välismaalastele.
Kõik Eesti valitsused on metsa ja põllumaamüüki välismaalastele – nii üksikisikutele kui ka firmadele – pidevalt lihtsustanud. Neid samme on põhjendatud sellega, et Euroopa Liidus kehtib kapitali vaba liikumise põhimõte.
Selle poliitika tulemusel oleme jõudnud olukorda, kus eestlaste omandis olev metsa- ja põllumaa hulk üha väheneb. Statistika järgi oli 2014. aastal Eestis välismaalaste omanduses ligi viis protsenti põllumaast. Talupidajate Keskliidu andmetel oli välismaalastest füüsiliste ja juriidiliste isikute kontrolli all tegelikult vähemalt 15 protsenti põllumajandusmaast, lisaks tuhandeid hektareid metsa ja muud maad. Maaeluministeeriumi andmetel oli 2016. aastal välismaiste füüsiliste ja juriidiliste isikute omanduses 12 protsenti metsamaast.
Paljud välismaalased näevad Eestis ärivõimalust, sest võrreldes Lääne-Euroopa hindadega on siinne maa nende jaoks odav. Eestlased ei suuda nendega konkureerida ning on oht, et sellised tendentsid jätkuvad ja maa hakkab kuuluma suures osas välismaalastele, siis kaotame me peremehe õiguse omaenda maal. See aga on juba ohuks meie riiklikule järjepidevusele. Peremehetunnetus on asendamatu omariikluse edendamisel. Omanikel on suurem vastutus- ja kohusetunne nii kohaliku kogukonna kui kogu riigi käekäigu ees.
Väheoluline pole seegi, et maade kokkuost vaenulike välisriikide kodanike poolt kujutab endast turvariski Eesti Vabariigile. Eriti puudutab see idapiiriäärset ning strateegiliste objektide läheduses asuvat maad.
Seepärast esitaski Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) kevadistungjärgu lõpus riigikogule seaduseelnõu piirata metsa- ja põllumaamüüki välismaalastele, et pärssida omandi lihtsat ja sageli spekulatiivset liikumist isikutele, keda ei seo Eestiga mitte miski. Eelnõu eesmärk on tagada põllu- ja metsamaa jäämine võimalikult suurel määral meie endi, Eesti kodanike omandusse. Eelnõu jõustumiseks on vajalik, et algatusega liituksid ka teised erakonnad, iseäranis võimuliit, kelle käes on riigikogu enamus.
Praegused rahvusvahelised lepingud ei võimalda maa müügi täielikku keelamist Euroopa Liidu riigi kodanikele ja ettevõtetele, küll aga näeb EKRE eelnõu ette maa müügi välistamise kolmandate riikide isikutele ja ettevõtetele. Maa müügi keelustamist kolmandate riikide kodanikele ja kolmandate riikide juriidilistele isikutele kaalutakse ka näiteks Soomes.
Euroopa Liidu kodanikele ja ettevõtetele kehtestataks eelnõu kohaselt keeletsensus. Füüsilisest isikust välismaalasel tuleks maa ostmiseks anda isiklikult üle oma keeleoskustõend riigikeele vähemalt B1 tasandil valdamise kohta või tõendada isiklikult suuliselt riigikeele oskust. Samuti peaks ostja omama metsa- või põllumajandusalast haridust või vastavaid teadmisi ja oskusi põllumajanduse valdkonnas ning olema elanud Eestis alaliselt vähemalt viis aastat.
Juriidilisest isikust ainuomanik või enamusaktsionär peab maa ostmisel olema suuteline riigikeelest aru saama ja tõendama maaüksuse edaspidist kasutamist põllumajandustootmises. Samuti peavad ainuomanikul või enamusaktsionäridel olema vastavad teadmised või oskused põllumajanduse valdkonnas ning ta peab olema tegutsenud ja olnud maksuresident Eestis vähemalt viis aastat.
Euroopa Liidu kapitali vaba liikumise tingimustes on tarvis tagada, et säiliks eestlaste peremehestaatus Eestis nii põllumaa kui metsade omanikuna. Kui välismaalased tahavad siinmail põllumajandusega tegeleda, siis on neil võimalik maad rentida.
Eesti ei oleks taoliste piirangute seadmisel kaugeltki üksi. Sarnased reeglid jõustuvad Lätis 2018. aasta 1. jaanuarist. Kui lätlased saavad piirangute kehtestamisega hakkama, peaksime saama meie ka.
RAIVO PÕLDARU, EKRE
