Mesilaste hukkumine taimekaitsevahendite väära kasutamise tõttu on kindlasti hukkamõistu väärt ning paneb küsima, mida on võimalik ära teha, et sarnaseid juhtumeid tulevikus vältida.
Samavõrd väär on tuvastatud juhtumite valguses luua üliemotsionaalne vastanduv üldistus põllumehest, kui miljonite mesilaste ja laiemalt kogu eluslooduse hävitajast ning anda mesilaste hukkumisele tegelikkusest oluliselt suurem mastaap.
Olgu kohe alguses rõhutatud, et tänavusest viiest kokku 259 mesilasperet puudutanud ja põllumajandusametile teada antud mesilaste hukujuhtumist kolm on tingitud taimekaitsevahendite kasutamisnõuete rikkumisest. Nendest kahe puhul pole analüüsitulemused kinnitanud taimekaitsevahendite seost mesilaste hukkumisega.
Põllumajandusamet reageerib võimalikult kiiresti kõigile kaebustele, et koostöös mesinikega välja selgitada mesilaste hukkumise põhjused. On kahetsusväärne, et sellised juhtumid toimunud on, kuid samamoodi vastutustundetu on nende põhjal teha üldistus kogu Eesti põllumajanduse kohta.
Mesinikud on pildunud kriitikanooli seaduste poole väites, et regulatsioonid on viletsad. Samas registreeritud juhtumid kinnitavad, et mesilaste hukkumine ei tulene seaduste puudujääkidest vaid kehtivate eeskirjade tõsisest eiramisest üksikute põllumeeste poolt. Seega on kolme taimekaitsevahendi väärkasutamise juhtumi põhjal kohatu panna kahtluse alla kogu põllumajandussektori saagi tagamiseks hädavajalik põldude töötlemine.
Tänavu juulis laekus põllumajandusametile viis mesilaste hukkumisega seotud kaebust neljast maakonnast: kaks Lääne-Virumaalt, üks nii Tartu, Võru kui Järva maakonnast. Põllumajandusamet koos veterinaar- ja toiduametiga on kõikide teatatud juhtumite puhul käinud sündmuskohal, võtnud mesilatest proove taimekaitsevahendijääkide ning mesilaste haiguste analüüsiks, samuti võtnud proove ümberkaudsetelt põldudelt leidmaks jälgi taimekaitsevahendite võimalikust väärkasutusest.
Tartumaa ja Järvamaa juhtumitel taimekaitsevahendite jääke ei tuvastatud. Lääne-Virumaal näitasid analüüsi tulemused, et keelatud toimeainega (dimetoaat) taimekaitse vahendit kasutasid rapsipõllu pritsimiseks kaks põllumeest ning juhtumitega olid seotud ligi 175 mesilasperet, kuid hukkumiste täpne arv ei ole veel selge. Silmaringi avardamise huvides olgu öeldud, et hinnanguliselt on Eestis kokku 50 000 mesilasperet, kellest tänavu 1. mai seisuga on PRIA põllumajandusloomaderegistris registreeritud 27 274 mesilasperet ja 2 689 mesilat.
Kujunenud olukorras pean ülioluliseks teabe liikumise tõhustamist. Põllumajandusamet on käesolevaks hooajaks koostöös veterinaar- ja toiduameti ning Eesti Mesinike Liiduga koostanud käitumisjuhise, mille eesmärk on parandada mesinike ja taimekaitsevahendite kasutajate omavahelist koostööd.
Kõik turule lubatud taimekaitsevahendid on läbinud põhjaliku hindamise ning riskianalüüsi, kus olulisel kohal on inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kõrgetasemeline kaitse. Kõikidest reeglitest kinnipidamisel on tagatud vahendite ohutus. Ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise eest vastutavad nii tootjad, importijad kui ka edasised kasutajad, seda kinnitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus. Põllumajandusametil lasub järelevalve roll nii protsessi alguses kui lõpufaasis, kus nad annavad soovitusi, teevad parandusi ning täiendusi.
Siiski tasub taimekaitsevahendite Eestisse toojatel kriitilise pilguga üle vaadata kasutusjuhendid, et need vastaksid seaduses kehtestatud normidele. Mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmise eesmärgil on Eestis keelatud taimekaitsevahendi pritsimine alal, millel on õitsvaid taimi.
Erandina võib õitsvaid taimi pritsida ainult siis, kui taimekaitsevahendi pakendil on vastav märge. See omakorda tähendab, et konkreetse taimekaitsevahendi hindamise käigus on tuvastatudvahendi ohutus tolmeldajatele.
Põllumeestele ja ka mesinikele tuletan meelde, et kui tekib küsimusi taimekaitsevahendite etikettide sõnastusega, siis kõikidest ebaselgustest tuleks teavitada põllumajandusametit, kes need aitab parandada.
Seni on kõlama jäänud, et reeglite rikkujate otsese trahvimise võimalus puudub. Ühest küljest on see õige, kuid taimekaitsevahendite nõuete väärkasutajad võtab põllumajandusamet vastutusele teiste meetmetega – tehakse ettekirjutusi ja määratakse nende täitmiseks sunniraha, tunnistatakse kehtetuks taimekaitsetunnistusja vähendatakse otsetoetusi.
Samuti on võlaõigusseadusest tulenevalt õigusvastase kahju tekitamise hüvitamise kohustus, ehk siis kahju kannatanud mesinikel on õigus esitada kahjunõue ja selle kahju põhjustanud taimekaitsetööde tegijal on kohustus see hüvitada.
Lisaks oli maaeluministeerium juba enne juulis tuvastatud mesilaste hukkumisi tõhustamas meetmeid, et seadusega ette näha praegusest paremad võimalused taimekaitsevahendi turustamis- ja kasutusnõuete rikkujate väärteomenetluse algatamiseks ja karistuse määramiseks. Ühtlasi oleme alustanud ka taimekaitsevahendi kasutamise nõuete määruse muutmist.
Samas toonitan, et mesilaste hukkumised ei ole tulenenud seaduste puudujääkidest vaid kehtivate eeskirjade tõsisest eiramisest. Seega seaduse karmistamisest tõhusamaks pean põllumeeste ja mesinike, kelle töö kannab lõppkokkuvõttes samu eesmärke, tihedamat omavahelist suhtlemist.
Oleme e-riik ja pean kummaliseks kui naabruskonnas tegutsev mesinik ja põllumees ei leia üksteist alati üles ega vaheta teavet mesitarude paiknemise ja põllutööde kohta.
Vaid kõikidest nõuetest kinni pidades ja omavahel koostööd tehes on võimalik saavutada olukord, kus taimekaitse ja mesindus saavad kõrvuti eksisteerida arvestades mõlema osapoole huvisid.
TARMO TAMM maaeluminister
