Küsisin hiljuti ühelt tuttavalt mentorilt, miks ta endale sellise lisakoormuse on võtnud. Ta jäi mind üllatunult vaatama ja raputas naerdes pead, kinnitades, et mentoriks olemine on nagu spordiga tegelemine, mis annab energiat ja hoiab ettevõtjat reipana, andes pidevalt õpikogemust, kuidas töös ette tulevaid takistusi lahendada. Seega teevad mentorid seda tööd suuresti oma mõtete korrastamiseks, enda vormis hoidmiseks.
Alustavate ettevõtjate teadmised ja kogemused on väga erinevad. Igaühel neist on erinevad murekohad, kus nad abi või julgustust vajavad. Seetõttu on mentor nende jaoks nagu hingehoidja, kes ulatab käe seal, kus eneseusaldus lõpeb.
Mentorklubide koolitusprogramm annab küll hea teoreetilise põhja, kuid reaalseid olukordade lahendusi tuleb ikka teistelt praktikutelt küsida, kel ettevõtluses juba mitu puuda soola ära söödud. Klubilises vormis on aga võimalik mitme ettevõtja kogemusest õppida ning ka mentorid saavad omavahel kogemusi vahetada.
Piirkondlikus mentorklubis käib korraga koos 15-20 alustavat ettevõtjat, keda nõustab vähemalt kolm kogenud ettevõtjat, lisaks saab alustaja ettevõtjalt ka isiklikku nõu küsida. Piirkondlikkus aitab arvestada kohaliku ettevõtlusmaastiku eripäradega, tegutsemine toimub samades tingimustes.
EAS on mentorprogrammi vedanud 2004. aastast. Selle aja jooksul on umbes 200 kogemustega mentorilt abi saanud üle 500 alustava ettevõtja. Tänaseks on nii mõnestki kunagisest abisaajast ise mentor saanud. Mentorlus on kahtlemata mõtteviis, iga mentor teeb seda tööd naudinguga. Võrdlen neid õpetajaks olemisega – ka selleks on kutsumust vaja, iga inimene ei taha ega oska õpetada. Meie ühiskonnas on mentorlusel kui mõtteviisil veel kõvasti arenguruumi, aga tasapisi hakkab ka meie ettevõtluskeskkond küpsema tasemele, kus kogemustest õppimist ja kogemuste edasiandmist üha enam väärtustatakse.
Kui täna teatakse mentorlusest, eriti alustavate ettevõtjate poolel, suhteliselt vähe, siis võib julgelt oletada, et tulevikus saab mentorlusest väga oluline, kui mitte peamine alustavate ettevõtjate abistamise vorm.
Hetkel on mentorite arv meil piiratud, kuna meie turumajanduse ajalugu ei ole olnud väga pikk, aga iga aastaga olukord paraneb ja lähema kümne aasta jooksul on oodata olukorra hüppelist paranemist.
Milles siis seisneb mentori peamine kasu? Aga selles, et ta on kõike seda, mida alustav ettevõtja täna plaanib, juba ise teinud.
Riigi võimalused alustavate ettevõtjate toetamisel on piiratud. Otsesed rahalised toetused on suhteliselt kallid ning sageli on teise ettevõtja nõu alustavale ettevõtjale väärtuslikumgi kui raha, millega “kasutusjuhendit” ei kaasne. Just seetõttu on riiklik tugisüsteem viimasel ajal otseste toetuste andmiselt pigem nõu ja sisulise abi pakkumise suunas liikunud: koolitused, konsultatsioonid, mentorlus, õppereisid, kontaktüritused jms.
Milles need teadmised siis seisnevad? Need ei pea sugugi sama valdkonna ega isegi sama suurusega ettevõtted olema, sest mingid küsimused on universaalsed. Julgustus oma mõtteid katsetada, julgustus teatud maani riske võtta, julgustus väärtusahelas kasvada – need on peamised asjaolud, kus alustaja oma mentorile küsivalt otsa vaatab. Vajadused on väga praktilised ja teatud asju oskabki vaid teine ettevõtja öelda.
12. aprillil lõpeb kandideerimine Tartu- ja Jõgevamaad ühendavasse piirkondlikku mentorklubisse ning juba aprillis lähebki klubiline tegevus lahti. Kel alustamisel nõu vaja või tahab seda omalt poolt ise pakkuda, jõuab veel avalduse EASi saata.
i
DMITRI BURNAŠEV, EASi alustavate ettevõtete divisjoni direktor
