Palamuse rahvamajas esietendub ülehomme kohaliku amatöörteatri esituses iiri autori Martin McDonagh’i must ja verine komöödia “Inishmore’i leitnant”. Selle tüki lavastamisprotsess polnud päris tavaline. “Inishmore’i leitnant” oli nimelt lavastus, mille baasil viis tuntud teatrimees Madis Kalmet läbi esimese Jõgevamaa harrastuslavastajate mentorkoolituse.
Martin McDonagh’i kohta on öeldud, et ta on eestlaste lemmikiirlane näitekirjanduse vallas. Eesti publik on näinud kutseliste teatrite laval üsna mitut tema tükki, kaasa arvatud sedasama “Inishmore’i leitnanti”, mille tõi Eesti Draamateatris 2003. aastal lavale Tiit Ojasoo. See pole lihtne materjal proffidelegi, saati siis amatöörtrupile. Selles on rohkesti verd ja mõttetut vägivalda. Ent mõttetu vägivalla näitamisel on mõte vägagi olemas: autor annab sellega mõista, et vägivald ei vii kuhugi, vaid sünnitab ainult uut vägivalda. Ta vihjab ka sellele, et hullumeelsed noored mehed, kes elavad vägivallatsedes välja isiklikke kurje kirgi, varjavad seda vahel vabadusvõitluse üllate loosungitega.
Küsimusele, miks ta Palamuse Amatöörteatriga just “Inishmore’i leitnandi” välja tuua otsustas, vastas lavastaja Janek Varblas, et talle meeldis selles loos peituv must huumor ning siirad ja ausad tegelased, kes ütlevad seda, mida mõtlevad. Lisaks sellele meeldis Janekile tüki kompaktsus: kogu tegevus mahub ühe ööpäeva sisse.
Kui muidu on lavastaja Janek Varblas ning Palamuse, Luua ja Jõgeva aleviku harrastusnäitlejatest koosnev trupp proove teinud isekeskis, siis 1. ja 9. märtsil oli nende loomingulisse “leemepatta” kaemas mitu külalist: mentorlavastaja Madis Kalmet ja Jõgevamaa harrastuslavastajatest vaatlejad. Nemadki olid lavale toodava materjali eelnevalt kodus läbi töötanud. Külalised jälgisid, kuidas Janek Varblas näitlejatega töötab, ent mentorlavastaja sekkus aeg-ajalt ka protsessi ning andis omapoolseid nõuandeid nii näitlejatele kui ka lavastajale. Kui siinkirjutaja 1. märtsi proovi jõudis, oli jõutud järjega näiteks stseenini, milles kolm äsja õhupüssiga pimedaks tulistatud venda ootamatult tantsima hakkavad. Tants on justkui kolme venna peatse surma ettekuulutus.
“Te peate ära otsustama, kas lahendate selle stseeni olustikulises või unenäolises võtmes,” soovitas Madis Kalmet ja avaldas arvamust, et unenäolises võtmes on see ehk vaatajale arusaadavam.
Lugu peab olema arusaadav
See, et vaataja laval jutustatavast loost aru saaks, on tema sõnul aga ülioluline.
“Lavastaja teeb tekstiga mitu kuud tööd, ta teab iga selle nüanssi ja tal tekib kergesti usk, et vaataja saab kõigest niisama hästi aru kui tema ise ja näitlejad. Aga vaatajal puuduvad teatrisse tulles igasugused eelteadmised. Ta on teie, lavastaja ja näitlejate “lõa otsas”: ta näebki ju ainult seda, mida teie talle näitate,” ütles Madis Kalmet.
Kasulikke nõuandeid tuli Kalmeti suust veelgi. Näiteks juhtis ta näitlejate tähelepanu sellele, et nad traagilistes stseenides n-ö üle ei mängiks.
“Nutta tuleb sisemiselt, mitte väliselt. Mida suurem on tragöödia, seda vähem on vaja välist “kannatamist”,” sõnas Kalmet.
Ta soovitas trupil ka paremini välja tuua loo lõpus välja tuleva moraali.
“Asja point tulebki ju välja lõpus: see, et vägivallaahelat on võimalik katkestada, kui üks mõtlematu tegu tegemata jätta. Väga lihtne on võtta püstol ja lasta järgmine kuul. Aga see ei vii kuhugi,” ütles Madis Kalmet. “Kogu selle loo sündmuste ahel käivitubki ju tegelikult valeinfost. Tagajärjeks on neli surnud meest ja kaks kassi. Siit selgub veel üks Eestiski tavaline tõde: see, et külakogukonnas on väga lihtne teise inimese kontosse kirjutada mingeid tegusid, mida ta teinud pole. Uskuma jäädakse väga kergesti ja tagajärjed on mõnikord üsna kurvad.”
Tehke lustiga!
Eelkõige soovis mentorlavastaja harrastajatele aga seda, et nad teeksid teatrit lusti ja väega.
“Kutseliste näitlejate elus on palju rutiini: hommikul on proov, õhtul etendus ning nende vahel tuleb veel aega leida seriaalivõtteks või reklaami sisselugemiseks. Profid teevad laval tööd, teie teete teatrit oma vabast ajast. Ja seda rahuldust, mida te sellest saate, ei saa keegi teilt ära võtta või ära lörtsida!” rääkis Kalmet ja need olid kuldsed sõnad.
Mentorkoolitusel vaatlejana kaasa teinud Tabivere harrastusteatri lavastaja Esta Sokk ning Põltsamaa kultuurikeskuse näiteringi Kuukatsujad ja mitme õpilastrupi juhendaja Keiu Kess kiitsid väga Palamuse Amatöörteatri julget materjalivalikut ja tõdesid, et põnev oli jälgida Janek Varblase tööd näitlejatega, aga ka Madis Kalmeti nõuandeid kuulata.
“Kuidas me siis ikka õpime, kui mitte üksteise ja proffide pealt,” ütles Keiu Kess. “9. märtsi proov oli sisuliselt juba läbimäng. Katkestusi palju ei tehtud ning enam-vähem olemas olid nii kostüümid, grimm kui ka lavakujundus. Julgen nähtu põhjal Palamuse “Inishmore’i leitnanti” kõigile soovitada.”
Harrastuslavastajate mentorkoolitus sai teoks üleriigilise harrastusteatrite mentorprogrammi raames ning nimetatud programmi ja Palamuse rahvamaja toetusel. “Sama mentorprogrammi raames said juba möödunud aastal koolitust ka meie maakonna harrastusnäitlejad ja harrastusteatrite tehnilised abilised,” ütles harrastusteatrite mentorprogrammi Jõgevamaa kontaktisik Tiina Tegelmann ja lisas, et maakonna teatrirahvale on plaanis edaspidigi sedalaadi koolitusi korraldada.
i
RIINA MÄGI
