Möödunud laupäevane ilm viis mitmele poole Eestimaal tugevaid vihmahoogusid. Laupäeva õhtul kogunesid Jõgevamaa memmed-taadid oma aasta suurpeole Lustivere külla. Sealgi seisid eemal taevalaotuses sajuga ähvardavad vihmapilved, ent need lausa peoliste kohale siiski ei jõudnud.
Memme-taadi peo kunstilise juhi Ülle Anti sõnul sujus peo ettevalmistus ladusalt ning kõik plaanitud tegevused tehti ka teoks. Üle maakonna oli peol osalemas 406 lauljat, tantsijat ning pillimängijat.
Taadid, tulge kodust välja
Paraku on nukker tõsiasi see, et 406 memme-taadi hulgas oli tegelikult vaid 6 taati ja ülejäänud kõik memmed. Need kuus taati kuulusid mitte tantsijate, vaid hoopis lauljate ridadesse. Peo kunstilise juhi sõnul on teada, et taadid ei taha sageli kodust välja tulla. Samas on teada karm fakt, et paljudel memmedel enam taate kõrval polegi.
Lisaks oma maakonna inimestele osalesid memme-taadi peol ka külalised Elvast ning Rõngust. Kokku osales sellel suurpeol 33 taidluskollektiivi Jõgevamaa kümnest omavalitsusest.
Viimasel ajal on olnud kuulda arutelusid, et kas eakatele inimestele üldse oma pidu on tarvis. Toimub ju Jõgevamaal igal aastal niigi maakondlik laulu- ja tantsupidu, kus ka eakamatel inimestel esinemise võimalus olemas on. Ülle Anti sõnul on maakonna laulu- ja tantsupeo kava küllaltki pikk ja eakad saavad seal esitada vaid paar-kolm tantsu.
“Memmed, kes on terve sügis-talvise perioodi hoolega harjutanud, vajavad selgeks õpitud tantsude esitamiseks oma väljundit. See pidu siin on mõeldud just nendele. Pole teada millal meist kellegi elulõng katkeb ja tantsimine, laulmine ning pilli mängimine annab vanemas eas inimesele võimaluse olla aktiivne ja pakub vaheldust kodustele toimetustele ning sageli ka üksindusele,” lisas ta.
Tugeva tantsutraditsiooniga kant
Ülle Ant lausus, et peo ettevalmistamise käigus oli ikka väike närv sees, ent peo toimumise ajal muutus tema enesetunne juba oluliselt kindlamaks. Peojuhi sõnul sai ta oma tõsised tuleristsed suurürituse läbiviimiseks aasta tagasi, kui Lustiveres sai teoks kümnes kohalik tantsupidu.
Lustivere on tõesti omanäoline paik rahvatantsu väga tugeva traditsiooni poolest, kus lausa oma väikese piirkonna tantsupidusid korraldatakse. Möödunud aastal osales Lustivere kümnendal tantsupeol peaaegu samapalju peolisi nagu laupäevasel memme-taadi peolgi. Ülle Ant rõõmustas selle üle, et vähemalt poole memmede tantsimist vaatama tulnud inimestest moodustas kohalik Lustivere rahvas. Niisugune pealtvaatamise huvi annab tunnistust sellest, et Lustiveres tahavad tantsulustist osa saada ka need inimesed, kes isetegevusega ei tegele.
Küllap on osa pealtvaatajatest ise kunagi tantsijate ridadesse kuulunud. Paljud lustiverelased on lõpetanud sealse põhikooli ja selle kooli tantsutraditsioonist tulenevalt on suur hulk lõpetanuist ka kooliajal rahvatantsus kaasa löönud.
Ülle Ant märkis, et vähemalt niikaua, kuni maakondliku memme-taadi peo korraldamiseks raha leitakse ja niikaua kuni leidub inimesi, kes selle ürituse läbi suudavad viia, tuleb selliste pidudega jätkata.
Memme-taadi pidu käigu külakorda
Põltsamaa eakate juhi Maire Lainurme sõnul oli Põltsamaa piirkonnast memme-taadi peol osalemas kaheksa kollektiivi. Maire Lainurmgi oli seda meelt, et memmedele ja taatidele peab aastas üks oma pidu ikka olema.
“Me teeme ju terve pika sügis-talvise hooaja proovi ja seetõttu vajame me pidu, kus kõike pika perioodi jooksul selgeks õpitut esitada saab,” arutles Põltsamaa eakate juht. Loomulikult tuleb ka suurpidude puhul ette olukordi, kus kõik tantsijad ei saa ühel või teisel põhjusel peost osa võtta.
Lainurme juhendatavast kaheksa paariga tantsurühmast oli üks paar seotud laupäeval aset leidnud Jõgevamaa suurmehe ja Põltsamaal asuva Sõpruse pargi asutaja Ants Paju ärasaatmisega ning üks paar pidas kodus tõsisemat juubelipidu.
Tantsujuht rõõmustas selle üle, et vaatamata aastate koormale pidasid eakad memmed tantsumurul juba eelnevalt proove tehes ning õhtul esinedes vapralt vastu. “Sellist sära eakate inimeste silmades on tõeline rõõm näha ja minu tänusõnad selle rõõmu loomise eest kuuluvad peo korraldajatele ning peo kunstilisele juhile Ülle Antile,” kiitis Maire Lainurm peo läbiviijad tehtud töö eest.
Samas avaldas ta lootust, et erinevatel aastatel toimuksid memme-taadi peod maakonna erinevais paigus. Nii on kohalikel kollektiividel kulutused transpordile väiksemad.
Kaherahvuseline tantsurühm hingab ühes rütmis
Jõgeva ja Mustvee eakate tantsurühmade juhendaja Maimu Karv lausus, et tema käe all harjutavad ainult memmed, kuid samas väga nooruslikud memmed. Küsimusele, kuidas Jõgeva elanikust tantsujuht Mustvee tantsijaid hakkas juhendama vastas Maimu Karv, et Mustvee memmesid juhendab ta sellest ajast, kui töötas veel Rannal sealses rahvamajas. Maimu Karva sõnul pole tantsujuhte kuigi lihtne leida ja nii ta Mustveesse tantsimist õpetama sattuski. Nüüd on ta Mustvee memmesid juhendanud juba enam kui kümme aastat.
Mustvee rühm on siiski natuke eriline selle poolest, et seal tantsib kaasa kahest erinevast rahvusest inimesi. “Kui reedel avatakse Mustvees uuenduskuuri läbi teinud ja kauni näo saanud kultuurimaja, siis usun, et nii mõnigi tantsija esineb seal Vene rahvariietes,” rääkis Maimu Karv. Sellest ei tasu tantsujuhi sõnul järeldada, et ta proove kahes keeles läbi peab viima. Need inimesed räägivad kõik ladusalt eesti keelt ja saavad meie rahvatantsude õppimise ning esitamisega kenasti hakkama. Nad on oma päritolult lihtsalt vene rahvuse esindajad. Vene rahvusest Mustvee lauljate ja tantsijate näol on tegemist väga toredate inimestega.”
Mustvees käib Maimu Karv tantsijaid juhendamas ühel korral nädalas. “Kuid see-eest on meie proovid tõsised ning pikad,” toonitas tantsujuht.
Erinevalt Ülle Antist ja Maire Lainurmest on Maimu Karv seda meelt, et maakonna laulu- ja tantsupeo ning eakate maakondliku suurpeo võiks omavahel ühendada küll. “Eakatel on piisavalt ka muid esinemise võimalusi. Tuleb lihtsalt silmad ja kõrvad lahti hoida. Meilgi varsti jälle väiksemad esinemised ees.” Aga kus, selle jättis tantsujuht esialgu enda teada. Tasub vaid mainida, et jõgevalasest tantsujuht Maimu Karv lööb lisaks tantsujuhi tööle ise kaasa ka Jõgevale naisrahvatantsurühmas.
“Kes teeb, see jõuab ning kes otsib, see leiab ka esinemisvõimalusi,” lausus Maimu Karv veendunult.
Seekord jõudsid memmed ka Lustivere staadioni murul säravalt ja entusiastlikult tantsida. Ja sellise lustiga, et vihmapilvedki eemale peletasid.
i
TOOMAS REINPÕLD
