Õpilaskodus on meid 15. Siin on päris hea elada, kuid sageli ei meeldi, et siin on nii palju reegleid, mida tuleb täita. Vahel lähevad need reeglid meelest ära ka ja siis on pahandus majas. Alati, kui kuhugi lähed, tuleb kasvatajale öelda, kuhu ja kui kauaks. Õhtul peab toas olema juba kell 21.00 ja siis ei tohi rohkem õue minna. Tüdrukud ikka käivad vahel õue kutsumas, aga kasvatajad ju ei lase rohkem. Eks see on sellepärast nii, et meie pärast muretsetakse, aga vahel tahaks ikkagi kauemaks õue jääda.
Siin tuleb alati kindlal ajal õppida. Õppimistund on kella 17.00-18.00 ja kes õpitud ei jõua, võib seda ka muul ajal teha. Kasvataja Ene käib aga järel ja nõuab. Kui meil koolis hästi läheb, ütleme seda ka kasvatajatele, siis on neil nii hea meel, nagu oleks ise hea hinde saanud. Vahel palub mõni õpetajagi meil kasvatajale aitäh öelda, kui meil kõik õpitud on.
Kõige vastikum reegel õpilaskodus on see, et süüa saab hommikul, lõuna ajal ja õhtul. Tegelikult pakuvad kasvatajad veel õhtul lisagi, aga kõige parem oleks nii, et süüa võiks hommikust õhtuni saada, kogu aeg.
Nädala lõpus võime koju sõita, aga siis on õpetaja Merle kuri, kui me tahame taskuraha kokku hoida ja selleks pöidlaküüti tarvitada. Ta muudkui kontrollib meid. Aga vaat, kui palju raha meil alles jääks!
Muidu oleme õpilaskodus kõik sõbrad, räägime üksteisele igasuguseid asju ja oma muresid. Mulle meeldivad mu õpilaskodukaaslased. Hea on koos „tümakat“ kuulata, saltosid teha, lumesõda pidada.
Aasta alguses on õpilaskodus huvitav, aga pikapeale kipud koju tahtma. Eks varsti on kevad käes, siis saabki juba koju ja võin terve suve Tallinnas oma kodus olla.
i
MARGER POOLA
