Hiljutised kohalikud valimised lõid mitmes mõttes õhu klaarimaks. Kõige meeldivamaks üllatuseks võib pidada rekordiliselt kõrget, üle 60 protsendi ulatanud hääletamisaktiivsust. See, et valimistest võttis osa pea 660 000 Eesti inimest, näitab, et rahvas hoolib oma riigist ja kodupaigast ning tahab linna või valla asjades kaasa rääkida.
Kindlasti andsid valimised õppetunni kõigile suurematele erakondadele. Oma plusse ja miinuseid loeb teiste seas kokku Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kellel on eeskätt põhjust tunda rõõmu nende arvukate kohtade üle, mille volikogudes hakkavad esmakordselt tööle meie esindajad. Võrreldes eelmise valimistsükliga kasvas samuti jõudsalt nende omavalitsuste arv, kus sotsiaaldemokraadid on võimul.
Kehvasti on käinud kahtedel viimastel valimistel aga Rahvaliidu ja roheliste käsi, mis on seadnud mõlemad erakonnad eksistentsiaalsete küsimuste ette. Vähemasti Rahvaliidus on alanud vilkad arutelud erakonna tuleviku üle. Jagan paljude tuntud rahvaliitlaste kartust, et erakond ei pruugi pääseda Riigikogu järgmisse koosseisu. Ja isegi kui valimiskünnise ületamine peaks olema iseseisvalt jätkavale Rahvaliidule jõukohane, pole enam tegu kaaluka jõuga, mis suudaks Eesti poliitikat ka tegelikult kujundada ja mõjutada.
Taolisest arengust oleks tõeliselt kahju. Ei Rahvaliidu kuulsusetu hääbumine ega ka poliitika vasaktiiva täiendav killustamine pole mitte kuidagi Eesti ja tema elanike huvides.
Rahvaliidu liikmetes on potentsiaali märksa enamaks. Tean väga hästi, et valdavalt on rahvaliitlased oma kodukandis tunnustatud mehed ja naised, kel on suuri teeneid piirkonna elu edendamisel. Mitmel Rahvaliidu poliitikul on pagasis edukas ministrikarjäär või parlamenditöö kogemus. Kindlasti ei pea need inimesed jäämagi vastutama oma erakonna eksjuhtide pattude eest.
Rahvaliidu kui kaubamärgi maine on vilets, mistõttu peitus hulk võimekaid erakonna tegijaid äsja valimisliitudesse. Rida rahvaliitlasi kandideeris kas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas või olime koos ühistes valimisliitudes.
Me hindame rahvaliitlaste kompetentsust regionaal- ja põllumajanduspoliitika vallas ning maaelu puudutavaid seisukohti. Lisaks on kaks erakonda maailmavaateliselt üsna lähedased, näiteks on meil sarnased vaated maksu-, sotsiaal-ja haridusküsimustele. Meid seob omavalitsustes tehtav koostöö ja meie ühisosa on märkimisväärselt suur!
Seepärast kutsun Rahvaliidu liikmeid liituma Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Meie ridadesse on teretulnud inimesed, kes seisavad kogu Eesti tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest, tahavad tuua ühiskonda enam hoolivust ja pole rahul valitsuse jõuetusega riigi kriisist väljatoomisel.
Mõistagi pole taoline samm mitte kellegi jaoks lihtsate killast, vaid eeldab enesega aru pidamist ja ka otsustamisjulgust. Mina usun, et liitumine tõusukursil oleva Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga on õige valik. Teisalt rikastavad endised rahvaliitlased oma teadmiste ja ideedega meie erakonda. Ühiselt oleme tugevamad ja suudame Riigikogu valimistel kukutada võimult paremerakonnad, kes on oma majanduspoliitikaga ummikusse jooksnud.
Üheskoos on võimalik teha suuri asju!
iii
JÜRI PIHL, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees