Teisipäeva õhtul esiteles Raine Lindepuu Jõgeva linnaraamatukogus oma raamatut „Meie Mari Muraka Memuaarid ehk Kuidas minust peaaegu rahvatantsija sai”.
Raine Lindepuu on põline Laiuse inimene ning rahvatantsu seltskond Meie Mari, milles kaasatantsimise ajal raamatusse kogutud emotsioonikillud kirja on pandud, viimane seni järjepidevalt püsinud kollektiiv kunagise Laiusekandi ulatuslikust rahvakultuuritraditsioonist.
„Niisugused kogemused on kirjas, mida ma enne rahvatantsuga tegelemist ei teadnud. Inimene ju ikka õpib teiste tarkustest! Aga oli vaja mitte midagi teades minna tantsima ja saada kõik kogemused ise. Tundub, et jäin ellu. Selles raamatus on ka ilusaid lugusid, tundest kui oled parasjagu tantsuplatsil ja seal midagi võimast korda saatnud, see on super,“ rääkis Raine Lindepuu tutvustusel oma raamatu kohta.
Raine on kirjainimene juba ammu, tegelenud toimetamise, blogimise ja projektikirjutamisega. Ka on tal tagavaraks juba paari raamatu jagu materjali, mis veel kirjastajat pole leidnud. Meie Mari lugudele panid õla alla nii Eesti kultuurkapital kui ka Jõgeva vald. Meie Mari jutukesed on samuti alguses kirja saanud blogipostitusena, ühe hooga, nii nagu emotsioon seda nõudis.
„Need, mis ma siin praegu lugesin, võib-olla väga ilusad ei ole, pigem niisugused nurga tagant kerge sarkasmiga kirja pandud,“ iseloomustas Raine valikut, mida ta ise tutvustamisel ette luges.
Raamatukogu juhataja Meeri Remmelg, kes suurema osa raamatust esitluse ajaks juba läbi oli jõudnud lugeda, ütles jutukeste kohta nii: „Väga meeleolukad ja armsad lood. Sellist raamatut, mis niimoodi rahvatantsu puudutab, ma ei teagi. Aga see ei ole ainult tegelejatele hea lugeda, minul rahvatantsukauge inimesena, oli samuti väga põnev.“
Raamatututvustuse lõpuks esines lugemissaalis Jõgeva kultuurikeskuse naisansambel Kuukressid kolme meessoost instrumentalisti saatel.
ANDRA KIRNA
