Meie maakonnas on hakatud rohkem maisi kasvatama

Jõgevamaa põldudel kasvatati tänavu võrreldes varasemate aastatega rohkem maisi. Selle kasvuperiood on lühike ning maisisilo tegemine on loomakasvatajate sõnul suhteliselt odav ning see toit on piimakarjale hea.

Aktsiaseltsis Pajusi ABF koristati mais  möödunud teisipäevaks.  “Keskmiseks hektarisaagiks  </span>saime väiksemalt põllult 33 ja suuremalt, 191-hektariliselt põllult  44 tonni. Maisisilo valmistasime 8800 tonni,” ütles juhataja Lembit Paal. 

Koristama ajendasid kiirustama metssigade rüüsteretked

“Maisiterad olid koristamise ajal piim-vahaküpsed või vahaküpsed. Kasvuperiood võinuks olla veelgi pikem, kuid täisküpsust polnud võimalik ära oodata, sest pidime  arvestama koristamisel teenust osutanud firma ajagraafikuga. Kui oleksime koristamist edasi lükanud, oleks see võinud peaaegu novembrisse jääda. Siis aga võib ilm külmaks minna või veel vihmasemaks kui praegu. Samuti  ajendasid koristamisega kiirustama  metssigade  rüüsteretked, mis iga nädalaga aktiivsemaks muutusid. Küllap aimasid ka sead, et maisipõllul ei kesta “pidu”  nende jaoks kuigi kaua,” lisas Paal.

Maisi külvipinna suurendamise ühe põhjusena nimetas Lembit Paal siinset paest maad, kus  rohumaataimede kasv võib põuaga väga vilets olla. “Mitmed eelnevad suved olidki põuased. Suure ja tugeva juurestikuga mais talub aga kuivust  hästi,” selgitas põllumajandusettevõtja. 

Viraitol uus maisipõld

Põltsamaa valla osaühingus Viraito kasvati  tänavu maisi  45 hektaril.  “Suurendasime mõnevõrra külvipinda ja  rajasime uue maisipõllu. Tegime seda viljavaheldusvajadusest ja pidades silmas PRIA eeskirju, mis ei luba üle kahe aasta ühel põllul maisi kasvatada,” rääkis juhatuse esimees Toivo Kens.

“Maisisaagiga  võib üldiselt rahule jääda, aga uuel põllul oli maisi kasvujõud juba alates tärkamisest  ebaühtlane: kohati väga hea, mõnes kohas aga üsna nigel.

Keskmine saak oli 28 tonni hektarilt, maisisilo  valmistasime 1200 tonni ringis,” lisas ta.

Kensi sõnul soodustab huvi  maisikasvatamise vastu  ka uute sortide jõudmine  Eestisse.  Ta tõdes, et meie kliimaoludesse kehvasti  sobivaid sorte siia ei toodagi ja põllumeestel on võimalik osta  kvaliteetset maisiseemet. 

Tasuvuse tagamaad

Toivo Kens märkis, et osaühingus Viraito moodustab maisisilo  aastas valmistatud silokogusest 40 protsenti. “Maisi kasvatatakse energiasöödaks, seepärast on maisisilo puhul äärmiselt  oluline tõlvikute arv ehk see, mitu protsenti silo üldmassist moodustavad tõlvikud. Tõlvikud annavad energiat ning energia, mida ise kasvatad, on alati odavam,” märkis põllumajandusfirma juht.

Pajusi ABFi juhataja Lembit Paali arvestuste järgi sõltub maisikasvatamise tasuvus hektarisaagist. “Positiivne on, kui mais saab nelja-viie päevaga koristatud ning  sellest  8000 kuni 10 000 tonni silo tehtud. Kui rohusilo valmistamiseks on tarvis mitut niidet, siis maisi puhul on praktiliselt ühe pingutusega tubli pool võik kaks kolmandikku söödast olemas,” nentis ta. 

Kasvatajaid tuleb juurde 

Mitmendat aastat kasvatatakse maisi ka  osaühingus Sadala Agro. Esimest korda külvati tänavu maisi Pajusi vallas  Sepasaare talus, kus on 83 lüpsilehma. Põllumajandustootmise eestvedajaks on seal Jüri Sardis. Tema ema Aina Sardis ütles, et maisi hakkasid nad kasvatama Pajusi ABFi eeskujul. “Pidasime silmas eesmärki toota  piima odavamalt. Külvasime maisi kümnele hektarile, koristamisajal olid üsna head ilmad ja nii võime esimese saagiga rahule jääda,” lisas ta.

Lembit Paali prognoosi järgi suureneb Jõgevamaal maisi kasvatamine lähitulevikus veelgi. 

i

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus