Lihula ausamba püstitamine kujutas endast Eestile julgeolekuriski. Lihula ausambast sai viimastel nädalatel teatud külastamiste ja meediahuvi objekt. Suurtes ja mõjukates välismaa meediakanalites ilmus mitu negatiivse tooniga artiklit/kajastust Lihula sündmustest (näited BBC, Süddeutsche Zeitung, Independent).
Kahjuks tekkis olukord, kus kohalik omavalitsus aitas ise kaasa sellele, et rahvusvaheline tähelepanu ausambale oleks suur. Välismeedias ilmunud kajastuste tonaalsus oli ausamba suhtes enamasti hukkamõistev.
Vajame teiste riikide toetust
Meie julgeolek ei ole automaatne. Oma julgeoleku kindlustamiseks ja tagamiseks vajame teiste riikide toetust ja, mis võib isegi olla veel olulisem, peame tagama, et teised riigid tahaksid meid jätkuvalt ja järjekindlalt toetada.
Meie sõbrad püüavad meid aidata ja toetada nii palju kui võimalik. Nad on saatnud oma lennukid meid kaitsma. Mis saab siis, kui ühel päeval see tahe kaob? Mis saab siis, kui meie liitlased hakkavad küsima, kas Eesti vastab ikka ühistele väärtustele, mille alusel Eesti võeti NATO ja EL liikmeks?
Oleme osa ühistele väärtustele tuginevatest liitudest. Nende väärtuste kinnitamine ei lõppenud sellel päeval, kui me liikmeks saime. Kuulumine Euroopa Liitu ja NATOsse tähendab seda, et me ei saa minna oma vaadetes otsesesse kokkupõrkesse oma liitlastega.
Saksa munder samastub natsismiga
Me ei saa oma minevikukäsitluses toetuda Teise maailmasõja aegsele Saksa armee mundrile, mis demokraatlikus maailmas samastub üheselt natsismiga.
Keegi ei ole meil keelanud oma vabadusvõitlejaid sündsal viisil mälestada. On täiesti selge, et iga kultuurne ühiskond seda teeb, kuid seda tuleb teha korrektsel ja soliidsel moel.
Ausammas Lihulas oli sobimatu. Ütlesin seda väga selgelt välja paar nädalat tagasi. Sellele osutasid ka delikaatsel kombel mitmed meie olulisemad sõbrad. Ma ei saa avada kõiki diplomaatilisi kontakte, mis on viimastel nädalatel olnud nii minul kui ka EV diplomaatidel.
Kuid kinnitan, et nende kontaktide ja pöördumiste põhjal sai teha vaid selge järelduse, et ausammas seadis ohtu Eesti rahvusvahelise positsiooni ja maine.
Valitsus on alati pidanud tähtsaks ja õigeks vabadusvõitlejate mälestamist. See küsimus on olnud selle valitsuse ajal suurema tähelepanu all kui kunagi varem.
Juhan Parts, Eesti Vabariigi peaminister
