Põltsamaa pensionäridega eelmisel kolmapäeval toimunud kohtumisel rääkisid IRLi fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu ja fraktsiooni liige Aivar Kokk meie riigikogu tegemistest ja vastasid enam kui 80 kohale tulnud inimese küsimustele.
Kokk: Meie peamine eesmärk on tagada Eesti rahva püsimajäämine, selle saavutamiseks oleme välja pakkunud mitu ideed.
Esiteks emapension. Uuringutulemustest teame, et Eesti pered soovivad kolme last, kuid praegu on neid pere kohta keskmiselt 1,6. Emapension on üks samm selles suunas, et väärtustada emaks olemist ning suurendada riigipoolset turvatunnet. 2015. aasta 1. jaanuarist saavad täiendava pensionilisa ka praegused pensionärid, sellega me võrdsustame põlvkondade panuse meie rahva püsimisse.
Lasterikkad pered. Üks põhjus, miks lapsi on peredes vähe, on halvad elamistingimused. Seepärast pakub riik peredele, kus kasvab neli ja enam last, toetust oma eluaseme korrastamiseks.
Tasuta kõrgharidus. Teame, et kõrgharidusest jäävad praegu majanduslikel põhjustel eemale suurtest peredest ja maalt pärit lapsed ning eelise saavad linnade ning nn eliitkoolide lõpetajad. Eesti rahva üks moto on läbi aegade olnud see, et järgmise põlvkonna elu peab olema parem. Parem elu ei saa olla sõltuvuses sellest, kas laps sünnib maale või suurde peresse, kõigil peab olema õigus haridusele.
Julgeolekuriskid pole kuhugi kadunud
Reinsalu: Riigikaitse. Järgmisel aastal suurendavad oma riigikaitselisi kulutusi Euroopas Soome, Rootsi ja Eesti. See on põhimõtteline valik. Julgeolekuohud ei ole kuhugi kadunud ja meie sõnum on, et oleme julged ning tahame oma riiki kaitsta.
Riigikaitsele kuluv lisaraha ei lähe relvastusele, vaid meie ajateenijate olmetingimuste parandamiseks. Ei ole mõeldav, et Tallinnas on ajateenijatel tingimused halvemad kui vangidel.
Inimesed, kes töövõimetuse tõttu jäävad eelpensionile, saavad tavapensionäridega võrreldes väiksemat pensioni. Kuid aastate jooksul “maksab” eelpensionär oma väiksema pensioniga selle vahe pensionikassale sisuliselt tagasi. Kas on võimalus, et eelpensionär hakkab mingi aja möödudes saama täispensioni?
Reinsalu: Pensioniea tõstmine oli ebapopulaarne, kuid vajalik otsus, et meie pensionisüsteem jõuaks tasakaalu. Praegu on pensionikassa defitsiidis. Eelpension jääb alati väiksemaks kui pärispension.
Kokk: Ma rõhutaksin siinjuures aga seda, et kui pensionär tahab töötada, siis ei tule tal seetõttu kättesaadavat pensioni vähendada.
Aga kui inimene on haige, ei suuda töötada ja on sunnitud jääma eelpensionile?</p>
Reinsalu: Õige! Püsiv töövõimetus ei taga inimesele kindlustunnet ja eelpension ei ole siin piisav lahendus. Koalitsioon on otsustanud võtta vastu seaduse, mis loob Eestis kutsehaiguskindlustuse. See on sotsiaalkaitseline meede, mis meil puudub.
Kokk: Oluline teema on üksikuks jäävad pensionärid, kelle elustandard halveneb pärast abikaasa surma drastiliselt. Pensionäripaar tuleb kahepeale kommunaal-, ravimi- ja toidukulude katmisega toime, aga kui üks abikaasadest igaveseks lahkub, suureneb lese vaesusrisk.
Kui me tahame väärtustada peret ja abielu, siis peaks ka Eestis kehtima süsteem, kus lahkunud abikaasa staažiosakud kantakse osaliselt üle lesele, kes hakkab nii rohkem pensioni saama.
Kas lastetoetused ka tõusevad?
Kokk: Kõike pole võimalik korraga lubada. Eesmärk on pensionide tõus ja tasuta kõrgharidus. Kahjuks pole riigil nii palju raha, et kõiki kulutusi saaks korraga suurendada.
Meie majanduse käekäik sõltub ekspordist. Põhiline eksporditurg on Eestil Rootsi ja Rootsil omakorda Saksamaa. Kui paraneb nende riikide majandus, siis paraneb see ka meil. Meie elujärg sõltub neist, kellega me kaupleme. Praegu näitavad prognoosid, et järgmisel aastal peaks elu minema natuke paremaks, kui Euroopat just rahanduslik kaos ei taba.
Pikaajaliste töötute osakaal kõrge
Reinsalu: Peame mõistma, et mõneeurone toetus kõigile lastele ei lahenda nende inimeste probleeme, kes seda tõeliselt vajavad. Peretoetusi tuleb jagada vastavalt vajadusele. Mõne euro võrra suurem universaalne lastetoetus ei lahenda probleemi, kui perel pole korralikku kodu.
Majanduskriisi ajal tegime me põhimõttelised valikud. Eelarvekärpeid ei tehta sotsiaalkaitse arvelt ja tuleb luua uusi töökohti. Selle tulemusel on sotsiaalkulutuste osakaal riigieelarves kasvanud ning võrreldes 2010. aasta märtsikuu 95 300 registreeritud töötuga on meil praegu 47 000 registreeritud töötut.
Tõsi, meil on pikaajaliste töötute osakaal väga kõrge. Meil on ka umbes 100 000 tööealist inimest, kellel ei ole mitte mingisugust eriala – neil on kas põhiharidus või keskharidus, aga puudub eriala. Neid tabas majanduskriis kõige raskemalt, sest neil ei olnud võimalust minna oma erialast tööd mujale tegema.
Töökohti loovad investeeringud ja on välja arvestatud, et riigi poolt kulutatud miljon krooni loob ühe uue töökoha. Järgmisel aastal kulutab riik investeeringuteks 1,2 miljardit eurot, mis tähendab, et riigi abiga peaks loodama 20 000 uut töökohta.
Hooldekodude teenusehinnad on nii kõrged, et see summa ületab pensioni ning puudujäägi peavad kinni maksma lapsed. Kas poleks võimalik teha nii, et vanainimesed pääseksid lihtsamini hooldekodusse?
Reinsalu: Demograafiline olukord on meil selline, et keskmine eluiga kasvab, mis on ju hea. Iga neljas laps, kes praegu sünnib, elab saja-aastaseks. Hooldusravi rahastamise loogika peab olema selline, et inimese pensionist jätkuks hooldekodukoha eest tasumiseks. Eestis on praegu ebavõrdne olukord, kus sotsiaalkulutustel on omavalitsuste lõikes isegi kümnekordne vahe ehk üks omavalitsus jõuab oma vanureid hooldekodusse paigutada, aga teine mitte.
Me peame mõtlema välja lisamehhanismid, et tervise halvenemine ei suurendaks inimese vaesusriski, et inimesed suudaksid tasuda hooldusravi ja hambaravi eest.
Kokk: Oma pensioniga peab saama hooldekodu kulud kaetud. Puuduva osa peaksid tulevikus katma riik ja omavalitsused kahasse, mitte ei tuleks karistada lapsi. Aasta pärast saab Kuremaal valmis taskukohane pansionaat, kuhu oodatakse ka Põltsamaa pensionäre.
Isamaaliit lasi põllumajanduse põhja ja kui varem olime liidus esimene põllumajandusmaa, siis nüüdses liidus oleme viimased!
Kokk: Kui vaadata Jõgevamaad, siis on siin ehitatud mitmeid uusi farme ja mitte ükski pole pankrotis. Vastupidi: põllumajandus on praegu kõige tugevam majandusharu Eestis. Selle tulemusel on muidugi vähenenud töökäte vajadus põllumajanduses, sest farmid on suured ja lehmi lüpsavad robotid.
KIRJA PANI ARVED BREIDAKS
