Viimaste aastate Eesti inimarengu aruanded toovad riigi jätkusuutliku arengu olulisema riskifaktorina välja eestimaalaste lühikese oodatava eluea, lisades oluliste terviseriski faktoritena vähesed tervelt elatud aastad, suure riskikäitumise ja vigastussurmade arvu, vähese füüsilise aktiivsuse ning suure mõnuainete tarvitajate hulga.
Esimest korda juhtis tervisega seotud riskikäitumisele tähelepanu nelja aasta tagune, 2006. aastal avaldatud Eesti inimarengu aruanne. Toona tõid aruande koostajad riigi jätkusuutliku arengu olulisemate riskifaktoritena välja meeste madala keskmise eluea ning naiste ja meeste oodatava eluea väga suure erinevuse. Nelja viimase aastaga pole olulist muutust toimunud — meie mehed elavad eesti naistest ligi üksteist ja pool aastat vähem. Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika riikidest on see tervisefaktor negatiivsem ainult Valgevenes ja Venemaal.
Kurba arvuderida täiendab ka väike tervelt elatud aastate arv, keskmine eesti mees elab aastal 2010 tervena ainult 49 aastat.
Eesti inimarengu aruandest võib lugeda, et ainult üks kolmandik eesti inimestest tegeleb regulaarselt tervisespordiga, ligi pooled ei tunne aga liikumise vastu mingit huvi. Ilmselt võime just siit otsida põhjusi, miks meie inimestel esineb rohkelt kroonilisi ja kasvajalisi haigusi, kehakaalu tõusu ja vaimsest ülekoormusest tingitud stressi, peretülisid, mõnuainete tarvitamist ja vigastusi. Faktid, et 56 protsenti täisealistest eesti meestest on Tervise Arengu Instituudi uuringute alusel ülekaalulised ning enamikel juhtudel on see seotud vähese liikumise ja valede toitumisharjumustega, on kurvad ja ühed kehvemad Euroopa Liidus.
On üsna selge, et meie meeste tervist parandavad mitte ainult välisinvesteeringud ja pankade poolt pakutav odav laenuintress, vaid eelkõige meeste eneste panustamine oma tervisesse. Eestlased võiksid 25 aasta pärast olla ühed tervemad ning sealjuures ka edukamad ja rõõmsamad Euroopa kodanikud. See eeldab põhjalikke muutusi kõikjal — nii riigi, omavalitsuse, kogukonna, pere kui ka iga üksiku inimese tasandil. Eelkõige peaksime aga hakkama välise kesta asemel panustama sisule ehk muutma oma tervisekäitumisega seotud igapäevaseid harjumusi.
Eestis elab ainult 420 000 tööeas meest, neist ligi 220 000-l on probleeme ülekaalu ja sellest tulenevate tervisehädadega. Üheks lähima kümnendi eesmärgiks võiks olla, et regulaarselt terviseliikumise või -spordiga tegelevate meeste arv kahekordistuks ning eesti mehed oleksid aastal 2035 tervemad, rõõmsamad ja aktiivsemad ning seeläbi paremad isad oma lastele või vanaisad lastelastele.
2010. aastal Lõuna-Eesti maakondades käivituv “Mehed liikuma” on terviseprojekt, mille pikemaks eesmärgiks on eestlaste tervisenäitajate, tervisega seonduvate hoiakute ning terviseteadlikkuse parandamine, mis kokkuvõttes suurendab meie kõigi tervelt elatud aastate arvu. „Mehed liikuma” projekti raames avanes hiljuti veebiportaal mehedliikuma.ee ning aprillis toimunud südamenädala raames esitleti esimest eestikeelset veebis näidatavat tervisesaadet „Meeste tervisejutud”.
Et rääkida laiemalt mehe terviseriskidest ja nende riskide seosest vähese liikumisharrastusega, korraldavad meesteportaal mees.eu, Jõgeva maavalitsus ja Jõgeva linn koos mitmete koostööpartnerite ja toetajatega 29. mail Jõgeva linna päevade raames Jõgeva kultuurikeskuses meeste tervisele ja liikumisharrastuse populariseerimisele suunatud tervisefoorumi “Mehed liikuma”.
Esinema on palutud mitmed arstid ja avaliku elu tegelased, kelle sooviks on muuta eesti inimeste tervisekäitumist. Foorumile on oodatud kõik jõgevamaalased, kelle sooviks on parem tervis ja terviseriskide vähendamine ning kes soovivad saada motivatsiooni oma tervisekäitumise muutmiseks. Spordi- ja liikumisharjumus peab inimesi saatma läbi elu. Jõgeva maakond vajab jätkuvalt uusi terviseradu, spordiobjekte ja kergliiklusteid, mille abil oleks võimalik luua eeldused meie inimeste täisväärtuslikuks ja tervislikuks eluks. Kohtumiseni tervisefoorumil “Mehed liikuma“!
iii
KRISTO AUSMEES, Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku meestearst
KALMER LAIN, Jõgeva linnapea
