Jõgeva alevikust pärit kunstnik ja kunstipedagoog Robert Suvi sai täpselt nädal tagasi seitsmekümneseks. Ümmarguse sünnipäeva puhul pani ta Tartusse Vanemuise kontserdimajja üles oma maalinäituse. Tulevikus saab seda loodetavasti näha ka Jõgevamaal.
Suvi on külluslik ja meeleolukas aastaaeg, mil ranged raamid tunduvad kohatud. Robert Suvi ongi nagu suvi: jagab oma annet ja energiat siia ja sinna: viljeleb nii monumentaal- kui ka tahvelmaali, õpetab nii tudengeid kui kunstiharrastajaid ning pole minetanud vaatamata küpsele eale poisikeselikku uudishimu ja soovi vimkasid visata.
Robert Suvi on sündinud Tartus. Tema esimesed eluaastad möödusid Palamuse lähedal, suurem osa lapsepõlvest aga Jõgeva alevikus. Tõuge kunsti suunas tuli ilmselt isalt.
“Isa oli küll lihtne maaler, ent omamoodi perfektsionist: tema värvitud aknaraam võis olla kui kunstiteos. Ta armastas niisama oma lõbuks joonistada ning, nagu tõeline kunstnik, võis ta hobuse näiteks siniseks värvida, pööramata tähelepanu asjaolule, et päris elus sellist hobust ei eksisteeri,” meenutas Robert Suvi.
Kunstiõpinguid alustas Robert Suvi Tartu kunstikoolis ja jätkas Eesti Riikliku Kunstiinstituudis ehk praeguses Eesti Kunstiakadeemias. Instituudi maaliosakonna lõpetas ta monumentaalmaalile spetsialiseerununa 1976. aastal. Praegu jagab ta kunstialaseid teadmisi Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži üliõpilastele. Ta on juhatanud õige teeotsa kätte ka paljudele kunstiharrastajatele: tema juhendatavas stuudios Suvi, millel on õpperühm nii Tartus kui ka Jõgeval, käib maalimas eri vanuses inimesi mitmelt erialalt.
Robert Suvi on viljelnud kõiki olulisemaid monumentaalmaali tehnikaid: freskot, sgrafiitot, mosaiiki ja vitraaži. Oma potentsiaalist monumentaalmaali vallas andis ta jõuliselt märku kohe oma kunstnikutee alguses: peatselt pärast instituudi lõpetamist võitis ta IV haigla ehk nn valitsuse haigla (praegu nimetatakse seda Ida-Tallinna keskhaigla Magdaleena üksuseks) hoone fuajee mosaiikpannoo konkursi. See oli noorele kunstnikule suur tunnustus ja suur võimalus. 33 ruutmeetrine pannoo tehti plokkidena valmis Peterburis ehk tollases Leningradis.
Näha tervikut
Robert Suvi loodud monumentaaltaieseid võib näha veel mitmel pool. Ta on loonud freskod näiteks Merivälja pansionaadi, Keila kino ja Tallinna Lindakivi kultuurikeskuse hoonesse ning sgrafiito kunagise Nõmme miilitsakooli hoonesse. Tema mahuka vitraažiloomingu näidiseid võib leida Tallinnas Lasnamäel Valge tn 16 asuvast ärihoonest, milles veel hiljaaegu tegutses telekommunikatsioonifirma Telia Eesti peakontor, restoranist Gloria, Tartu lastehaigla polikliinikust, Tartu hambapolikliinikust ja mujalt. Omamoodi etapiks Robert Suvi loomingus kujunes vitraažakende loomine Palamuse kirikule ja Jõgeva kiriklale. Hruštšovi-aegsest uusklassitsistlikus stiilis lasteaiahoonest ümber ehitatud Jõgeva kirikla muutus tänu vitraažakendele tunduvalt enam pühakoja sarnaseks.
Robert Suvi on loonud vitraaže ka paljudesse eramajadesse, ent see osa tema loomingust on laiemale publikule mõistagi tundmatu. Kahjuks ei tasu huvilisel enam otsima minna ka mõningaid avalikesse hoonetesse tehtud taieseid, näiteks Balti jaama restorani suuremõõtmelisi vitraažaknaid. Kui ruumid omanikku ja/või otstarvet vahetavad, võivad vitraažid mõnikord hoiukambrisse rännata või sootuks tundmatut teed mööda minema “kõndida”.
Robert Suvi on öelnud, et monumentalistil peab olema suur üldistusvõime: ta peab oskama taiest luues tervikut silme ees hoida. Monumentaalkunstis on oluline ka rütmitaju: teema areng peab kulgema õiges rütmis, täpsete pausidega. Kunstiinstituudi omaaegsel vitraažiõppejõul Dolores Hoffmanil olnud Robert Suvi sõnul kombeks monumentaalmaali harusse pürgijaid tantsides testida: kes ühe tantsu ajal kolm korda partnerile varba peale astub, sellest ei pidavat tema arvates monumentalisti saama.
Et monumentaalmaali tellimustele praegu loota ei saa, on Robert Suvi end üha enam teostanud õlimaaližanris. See on talle ka justkui puhkus monumentaalmaali natuke rangematest raamidest. Suvi maaliloomingus on märkimisväärne koht portreedel ja maastikuvaadetel, ent ta on maalinud ka akte, natüürmorte ja abstraktseid kompositsioone.
Portreesid eelistab Robert Suvi võimaluse korral maalida natuurist. Kui lähtuda fotost, siis tuleb arvestada, et fotoaparaat jäädvustab sekundi murdosa jooksul vaid ühe näoilme sadadest selle inimese puhul võimalikest ning see ei pruugi olla tema jaoks iseloomulikem. Natuurist maalides saab inimest pikemalt jälgida ja tema olemusele lähemale jõuda.
Maastikku maalides ei armasta Robert Suvi üldjuhul looduse värve üksüheselt kopeerida. “Mis ma sellest põhjamaiselt hallist maastikust ikka maalin,” ütleb kunstnik ja serveerib koduseid Lõuna- ja Kesk-Eesti maastikke näiteks vahemerelises “kastmes”. Paaril suvel käis ta koos oma kunstiharrastajatest õpilastega ka Lõuna-Prantsusmaa maastikke maalimas.
Vitraažilikud maalid
Robert Suvi maalitud naisaktidele on iseloomulikud teatavad vormi- ja värviliialdused. Kunstniku sõnul on see justkui omamoodi protest selle vastu, mida ta näeb oma kunstiharrastajatest õpilaste taiestel. “Mehed kipuvad naisekeha maalides liialt ilutsema. Naisekeha liigne kummardamine viib selleni, et kaob julgus värve ja pildipinda valitseda,” ütles kunstnik.
Kui mitte arvestada kunstiinstituudi aegseid katsetusi, on abstraktsed kompositsioonid Robert Suvi loomingus suhteliselt uus teema. Aastatel 2012-2017 valminud kompositsioonide sari on omamoodi kummardus vene kunstnikule Vassili Kandinskyle, kelle surmast 2014. aastal möödus 70 aastat ning kes pisut rohkem kui sada aastat tagasi alustas katsetusi abstraktse kunsti vallas. Teda võib õigusega pidada üheks abstraktsionismi rajajaks. Suvi pole Kandinskyt jäljendanud, küll aga lähtunud tema põhimõtetest ning saanud neid järgides üpris omanäolise tulemuse.
Ehkki õlimaaližanris käib Robert Suvi, nagu eelpool öeldud, monumentaalmaali natuke rangematest raamidest puhkamas, ei suuda ta seda, et ta eelkõige vitražist on, ka päriselt ära unustada. Talle on omane vitraažilik värvi-, joone- ja pinnakäsitlus.
“Minu maalid ongi kui fragmendid vitraažist. Kunstiajaloolane Leili Parhomenko tuletas minu nimest koguni uue -ismi: robertism võiks tema arvates tähendada vitraažilikku õlimaali,” ütles Robert Suvi.
Robert Suvi rikkalik maalilooming asub enamasti erakogudes. Nii et näitusepildid tuli kunstnikul omanikelt enamasti kokku laenata. Näituse avamise ajaks sai Eesti Kultuurkapitali, Jõgeva linna- ja vallavalitsuse ning eraannetajate toel valmis ka Robert Suvi loometeed, sealhulgas tema monumentaalloomingut, tutvustav trükis.
Nädala tagusel näituse avamisel olid kohal juubilari sõbrad, kolleegid, õpilased ning tema ande austajad. Robert Suvi maalinäitus jääb Vanemuise kontserdimajas avatuks 22. juunini. Näitust saab külastada ka ajal, mil kontserdimajas parasjagu kontserti pole. Selleks tuleb kontakteeruda kontserdimaja töötajatega tel 737 7530 või 737 7538.
Robert Suvi elukäik
* Sündinud 8. juunil 1947 Tartus, kasvanud Palamusel ja Jõgeva alevikus
* Lõpetas 1967 kunstnik-pedagoogi diplomiga Tartu kunstikooli
* Lõpetas 1976 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi monumentaalmaali erialal
* 1977-1987 oli ERKI maalikateedri õppejõud
* 1989-1992 õpetas monumentaalmaalitehnikaid Joensuu (Soome) kunstiakadeemias
* 1992-2002 õpetas Sisekaitseakadeemias kultuurilugu
* 2002-2005 oli Euroülikooli maaliõppejõud ja Tallinna kunstikooli õpetaja
* 2005-2007 oli Tartu Kõrgema Kunstikooli õppejõud
* Aastast 2007 jagab kunstialaseid teadmisi Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži tudengitele
* Juhendab kunstistuudiot Suvi, millel on õpperühm nii Tartus kui ka Jõgeval
RIINA MÄGI
