Põltsamaalt pärit ettevõtja ja rahandusspetsialist Heldur Meerits peab Eesti peamiseks probleemiks suhtluses Hiinaga meie ettevõtete väiksust.
Praegu räägitakse erineva tasemega foorumitel, koosolekutel, nõupidamistel, aga ka inimeste omavahelistes vestlustes väga palju majanduskriisist. Kolmapäeva õhtul võeti majanduskriis põhjalikumalt jutuks Põltsamaa piirkonna ettevõtjate kohtumisel endise hansapankuri ja rahandusspetsialisti Heldur Meeritsaga. Kohtumise organiseeris Põltsamaa Ettevõtjate Liidu president Andres Vään.
Mitmes inervjuus olete välja toonud Hiina kui tulevase maailmamajanduse valitseja tähtsuse. Väitsite, et Hiina majandus möödub USA-st umbes aastal 2050. Kas Hiina majanduse ettejõudmine võiks toimuda varem?
Praegu on Hiina ainus piirkond maailmas, kus majandus kasvab. Kui Hiina puhul majanduskriisist võiks rääkida, siis ainult selles valguses, et tavapärase 10-protsendilise majanduskasvu asemel oodatakse seal 5-6-protsedilist majanduskasvu. Suur majandushüpe pole ka Hiinal võimalik. Samas tuleb tõdeda, et ükski ennustus pole ülitäpne. See tähendab, et ennustuses, kus Hiina möödub USA-st majandusliku võimsuse mõttes 2050. aastal, on ka terve hulk ebatäpsusi. Tundub, et n-ö suures plaanis see nii läheb.
Milline võiks olla kasvava Hiina majanduse tähtsus ja tähendus Eesti jaoks? Kui lähtuda teadmisest, et Hiina on küllaltki metsavaene maa ja samas elab seal üle miljardi inimese, kes vajavad toitu, siis kas Eestil on tulevikus perspektiivi metsatööstusel ja põllumajandusel?
Kui meie puiduettevõte suudab täita Hiina tellimuse tuhandele taburetile, samal ajal kui neid oodatakse siit miljoneid, siis on selge, et Hiinas meile sobiva suurusega partneri leidmine võib olla väga keerukas. Põllumajandussaaduste ekspordil Hiinasse võiks tõesti perspektiivi olla, ent siinkohal tuleb arvestada sellega, et samasugust võimalust sihivad ka mitmed teised riigid. Liiati on ka Hiina ise üsna tugevalt toiduainete tootmisse panustanud.
Kas majanduskriis on paratamatu nähtus? Millised võiksid sellest lähtuvalt olla õppetunnid nii maailmale kui Eestile?
Tundub küll, et majanduskriisid on vältimatud. Kui 1930. aastate alguses oli suur depressioon, siis sellest möödunud vahepealsel ajal on tervelt kümmekond majanduskriisi maailma räsinud. Võib-olla on üks probleem praeguse kriisi puhul selles, et USA Keskpank hakkas uskuma, justkui oleksid nad leiutanud imerohu kõikide kriiside vastu ja et nad olid arvamusel, et saavad kriiside vältimisega hakkama. Ei oska öelda, mis ikkagi konkreetselt praeguse kriisi vallandas. Loodan, et järgmise kahekümne aasta jooksul suudavad majandusteadlased selle välja selgitada.
Majanduskriis algas finantskriisist. Kas sellest võib järeldada, et riikide valitsused peaksid panku tugevamini ohjama?
USA Keskpank on üks väga suur süüdlane praeguses majanduskrahhis. Seal lasti “finantsinseneridel” liiga vabalt möllata. Muidugi oleks võinud pankade ohjamisel ka Eestis rohkem ära teha. Samas määravad n-ö suure pildi ikkagi USA ja Euroopa Keskpank.
Eesti üleminek eurole on kahtlemata väga oluline. Mida see Eesti majandusele ja riigile tegelikult tähendab?
Mis puudutab lääne investorite usku ja emotsioone, tähendab see meie jaoks reaalset raha. Pidades silmas Eestit, tuleb tunnistada, et samasugust majanduspoliitikat, mis on vajalik eurole üleminekuks, tuleks ajada ka juhul, kui sihiks poleks eurole üleminek.
Ütlesite, et tulevikus on järjest rohkem perspektiivi teenindussektoris. Kas majanduse ümber struktureerimisest rääkides tuleks edaspidi panustada peamiselt teenindusele?
Teenuste sektor on tõepoolest kõige kiiremini kasvav sektor majanduses. Samas peaks iga ettevõte leidma oma niši. Vaatamata teenuste sektori kiirele kasvule, ei saa majanduse ümberstruktureerimisse suhtuda selliselt, et põllumees või tootmisettevõte peaks senisest tegevusest loobuma ja hakkama näiteks kusagil saapaid puhastama. Kindlasti on iga valdkonnaga tegeleval ettevõttel kindel koht turul olemas.
Kas Eesti on praeguses kriisiolukorras õigesti käitunud?
Kindlasti oleksid riigil võinud olla suuremad reservid, samas oleks võinud Eesti olla tagasihoidlikum tõusuaastate eelarvete suurendamisel. Ka eelarvekärped oleks võinud varem ära teha. Kuid võrreldes antud olukorras Eestit ja Lätit, tuleb tunnistada, et Eesti on praegu paremas olukorras kui meie lõunanaabrid, kellel on väga suur välisvõlg, tunduvalt suurem eelarvepuudujääk, ja samas ei oma nad reserve. Üldiselt võib Eesti käitumist majanduskriisi oludes talutavaks pidada.
Kui meil võetakse jutuks majanduskriis, siis võrreldakse kohe Lätiga. Kas see tähendab, et Leedus on midagi paremini tehtud?
Kui vaadata Euroopa nelja valuutakomiteed Eestis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias, siis mulle tundub, et Eesti majandus on nende nelja hulgast kõige paremas seisus ja Läti kõige kehvemas. Ma ei oska öelda, mida Leedu oleks Eestist praeguses olukorras paremini teinud, kuid nii Leedu kui meie olukord on parem kui Lätil.
Kõige raskem küsimus – millal võiks alata uus majanduse tõusuperiood?
On tekkinud juba selliseid ennustajaid, kes usuvad et majanduslanguses on põhi käes või väga lähedal. Kui võrrelda selliseid ennustajaid esimeste kevadekuulutajatega, siis nende räägitu põhjal ei saa täpselt väita, millal suur rändlindude parv kohale jõuab. Kuid küllap see siiski peatselt tuleb. Täna ei arva enam kaugeltki kõik seda, et olukord järjest halvemaks ja halvemaks läheb.
iii
TOOMAS REINPÕLD
