Homme on emadepäev, millel pikaajaline traditsioon ja mida Eestiski juba 1922. aastal esimest korda tähistati. Tookord, üle üheksakümne aasta tagasi oli kombeks, et lapsed korjasid sel puhul emale oma käega põllulilli. Koolides peeti tagasihoidlikke aktusi, mis liigse glamuurita, lihtsad ja südamlikud.
Aga ajad muutuvad, olud ja kombed ka…
Ja nagu muude pühade puhul, kipub meil siingi ka asine maailm end peale suruma… Ärge pange tähele reipaid-pealetükkivaid reklaame, kus soovitatakse emale pidupäeva puhul kingiks „eriti soodne ja eriti kvaliteetne” kodumasin või luksuslik vaip osta!
Uskuge, ükski ema ei oota homme oma silmateradelt, kes tal pidevalt hinges ja südames, kalleid kingitusi, isegi liiguhkeid lilli mitte. Kui vahemaad liiga pikad juhtuvad olema, teevad selle kevadise pühapäeva eriliseks ja ilmast hoolimata päikseliseks ka postkaardid, telefonisõnumid, meilid. Peamine, et lihtsal ja liigutaval moel märku antakse: ema on kallis, oluline ja lastel kiirest elutempost hoolimata sageli meeles.
10. mai 2014
