Enda ümber kauni ja mitmekesise maailma tajumiseks pannakse alus juba eelkoolieas. Meil on olemas meeled selleks, et teada saada, mis toimub meie ümber. Mis need meeled on? Meie viis meelt on nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine, maitsmine. Õige aeg pühenduda meelte arendamisele ongi just eelkooliiga.
Nägemise normaalne areng loob eeldused lapse mõtlemise arenguks. Lapse nägemise arendamine algab juba vastsündinust peale. Nägemist iseloomustab nägemisväli. Lapse nägemisväli avardub ja saavutab kaheksandaks eluaastaks peaaegu täiskasvanu taseme. Seega peame arvestama, et alla kaheksa-aastased lapsed ei suuda haarata maailma sel moel nagu täiskasvanu. Inimese nägemisorganiteks on kaks silma.
Nägemine on eriti tähtis
Lisaks värvide, kuju ja mõõtmete tajumisele võimaldab kahe silma olemasolu tajuda meil seda, kui mahukad on objektid ja kui kaugel nad meist asuvad. Lastel on vaja arendada värvitaju, õpetada eristama põhivärve, tegema vahet erinevate värvuste vahel. Lapsed õpivad värvusi tundma seoses kõne ja keele arenemisega. Esimeste hulgas tuntakse ära punane, siis kollane, roheline, sinine.
Nägemisteravust saab arendada joonistamise või muu käelise tegevuse kaudu. Tähelepanu võiks juhtida kaugetele objektidele — lind, lennuk taevas — või siis liikuvatele objektidele — autod kauguses sõitmas. Nägemisel on meid ümbritseva maailma tajumisel eriline roll.
Kuulmiseks on meil vaja kõrvu, mis võimaldavad kuulda helidemaailma. Kuulmine on kõne, mõtlemise ja õigekirja aluseks. Lapse kuulmistaju areneb aeglasemalt kui nägemistaju. Kõnelema õppimise seisukohalt on väga oluline, et laps kuuleks sünnijärgsetel aastatel hästi palju oma vanemate kõnet, kuuleks head emakeelt.
Kõne väljaarendamine toimub kuulmise kaudu, laps saab selgeks enne sõnade tähenduse, kui ta neid suudab välja öelda. Laste kuulmise arendamisel on väga suur tähtsus laulul. Vanemad võiksid lapsele laulda ja see peaks olema emakeelne laul. Tähtsus on ka tekstil, mida laps kuuleb. Teatav rütm muudab teksti kergemini kuulatavaks. Luule on olnud kuulmist ja kõnet arendavaks vahendiks ammust aega. Lapsega rääkimine enne seda, kui ta ise kõnelema hakkab, on eelduseks, et laps üldse kõnelema hakkaks.
Tänu oma ninale saame teada kõikidest meid ümbritsevatest headest lõhnadest ja ebameeldivatest haisudest. Lõhnu võib jagada üheksasse erinevasse kategooriasse, alates meeldivatest ja lõpetades halbadega. Oma ninaga võib haista ohtu, näiteks kui tunnete suitsu haisu. Kui oleme külmetanud, ei tunne me lõhnu eriti hästi. Ebameeldivast lõhnast võib kasugi olla, näiteks oma puhtuse eest hoolitsemisel. Kui lõhn ei meeldi, siis võib arvata, et ka toit ei maitse. Kui aga toidu lõhn lapsele meeldib, siis see maitseb talle. Hea lõhn on isuäratav.
Maitsmismeel on üks muutlikumaid
Maitsmiselundi keelega maitseme soolast, magusat, haput, kibedat. Keele ots tunneb, kui miski on magus või soolane, küljed ütlevad meile, kui mõni asi on hapu ja keele tagumine osa annab teada, kui meie suus on midagi kibedat. Väikesed lapsed avastavad asjade olemust, toppides kõike suhu. Varsti õpivad nad selgeks, et on olemas maitsvad asjad ning maitsetud asjad. Mõned toidud, mis täiskasvanutele maitsevad, võivad lastele olla väga tugeva maitsega. Sellepärast on oluline aktsepteerida laste maitsemeelt ja maitsestada nende toit vastavalt sellele.
See ei tähenda, et laps peaks ilma jääma sellest toidust, mida täiskasvanud söövad: laste maitsmismeelt tuleb treenida, lisades uusi maitseid, mis neile küll algul ei meeldi, kuid väikestes kogustes siiski vastuvõetavad on. Üks viis maitsemeele arendamiseks on lubada lastel toiduvalmistamisel abiks olla. Maitsmismeel ja haistmismeel töötavad kõrvuti, toidu hea lõhn võib lastele toidu maitsvaks teha.
Kompimismeel on olemas kogu keha katval nahal. Meie nahas on hästi palju tillukesi närvilõpmeid. Närvilõpmed tunnevad valu, kõdi, kuumust, külma. Eriti tundlikud kehaosad on käed, jalatallad ja suu. Kompides õpitakse tundma maailma. Kätega kompimine annab ettekujutuse eseme vormist.
Lapsel algab maailmaga tutvumine oma kätest ja jalgadest. Esimestel elukuudel peaks laps kasutama mitte ainult käsi, vaid ka jalgu. Vanemate osa kompimismeele arendamisel seisneb selles, et antakse lapsele võimalus väga erinevaid asju katsuda ja tunda. Nägemisega koos loob see head eeldused maailmaga tutvumiseks.
Lapse varasel arendamisel on erilisel kohal tema meelte arendamine. Välismaailma tunnetamine algab erinevate meelte koostööst. Väga harva töötab üks meeltest täiesti üksinda, ilma teiste toetuseta, sest harilikult täiendavad kõik viis meelt üksteist. Püüdke koos lapsega meeli arendada, sest oma viie meelega maailma avastamine on väljakutse ja suur seiklus. Arendagem siis lapse meeli, et laps tajuks maailma sellisena, nagu ta meie ümber on.
iii
ENE MÜÜR, Põltsamaa lasteaia Mari vanemõpetaja
