Paneb imestama, et just nüüd, kui järjest rohkem on poolehoidu kogumas valitsuse tervishoiureform, mis muudab arstiabi kättesaadavamaks ja ravijärjekorrad lühemaks, tuleb Euroopa Parlamendi liige Kaja Kallas välja ideega meie tervishoid hoopis erastada.
Märtsi lõpus tehtud avaldusega tahab Kallas lõhkuda meie solidaarse ravikindlustuse ja asendada see erakindlustusseltsilt ostetava raviteenusega. Äriettevõtte eesmärk on, teadagi, esmalt kasumit teenida ning inimene on teisejärguline. Sel juhul muutuks juba niigi varanduslikult kihistunud Eestis arstiabi kättesaadavaks vaid väikesele ühiskonnagrupile ehk jõukamatele.
Naiivne on loota, et leiduks mõni kindlustusfirma, kes on nõus pakkuma mõistliku suuruses sissemakse eest piiramatut teenust – ülikalleid välismaiseid ravimeid, võimalust ravida ennast mistahes maailma paigas jne.
Olulised märksõnad tervishoius
Selle asemel, et teha tervishoid kättesaadavaks vähestele jõukatele, tuleb meil tugevdada Eesti ravisüsteemi ja tuua sinna raha juurde, millega on tänane valitsus ka tegelema hakanud. 230 miljonit eurot nelja aasta peale otseselt ravimiseks juurde lisamine on ju juba aasta tagasi otsustatud ja 34 miljonit sel aastal ka lisatud.
Et olla konkreetne, siis 5,5 miljonit on juurde antud pediaatriasse ehk haigete laste raviks. Sama summa on antud ka sisehaiguste ambulatoorseks ja haiglaraviks, samuti kirurgiasse. Ligi 5 miljonit on eraldatud kardioloogiasse. Pea sama palju ka onkoloogiasse, et suurendada päeva- ja haiglaravi ning panustada enam ka esmajuhtude avastamisse ja ravisse.
Unustusse pole jäänud ka silmahaigused, mis on aastaid olnud vaeslapse osas. Silmakae operatsiooni järjekorda on lühendatud 10 kuu võrra ja suunatud raha juurde ka järjekordade lühendamiseks silmaarsti vastuvõtule. Rohkem raha on panustatud ka põlve- ja puusaoperatsioonide ooteaegade lühendamisse. Järgmise aasta prioriteetideks on kindlasti psühhiaatria, ortopeedia, günekoloogia jm. Rajamisel on laste vaimse tervise keskus. Järgmistel aastatel lisandub veelgi rohkem raha ravijärjekordade lühendamisse. Täna teeme tööd ka selle nimel, et aidata 90 tuhandet inimest, kes saavad küll raviteenust, aga on ravikindlustuseta.
Hiljuti peeti riigikogus sotsiaalkomisjoni avalik istung, kus arutati, kuidas pidurdada inimeste endi rahalist panustamist tervishoidu ehk siis omaosalust, mis on paraku aasta-aastalt suurenenud. Teatavasti kulutatakse oma rahakoti arvelt palju just ravimite ostmiseks ja hambaravile. Kui ravimid suurte raskustega siiski välja ostetakse, siis hambaravi pealt hoitakse kokku, sest seda saab edasi lükata. Siiski teab patsient, et ka siin on tänane valitsus asunud samm sammu haaval tegutsema.
Tervishoiu alarahastamine lõpetati
Kui Andrus Ansipi peaministriks oleku ajal kaotati hambaravihüvitis täiskasvanutele täielikult, siis alates eelmisest suvest hüvitab riik veidigi ka kulutusi hambaravile ja tänavu tõsteti summat 30 eurolt 40 euroni aastas. See võib b tunduda väike summa, aga lisaraha siiski. Kõrgendatud määras ( 85 eurot) hüvitatakse see aga pensionäridele, rasedatele, alla aastase lapse vanemale, samuti neile, kel on haiguse tõttu eriti vajalik hambaid ravida, näiteks I tüübi diabeetikutele. Täna on Eestis juba 270 hambaravi kohta, kus rakendatakse haigekassa soodustusi.
Sellest aastast hakkas kehtima ka täiendav ravimihüvitis neile, kes on sunnitud haiguse tõttu palju retseptiravimeid kasutama. 100 kuni 300 euro pealt on lisahüvitis 50 protsenti ja 300 eurot ületavast osast koguni 90 protsenti. Lisaraha arvestatakse ravimi väljaostmise hetkel. Käesoleva aasta kolme kuuga on seda saanud juba ligi 15 tuhat inimest.
Tänane valitsus seisab inimeste eest ning suurendab rahva heaolu. Tervishoidu panustamine on üks meie prioriteete ka järgnevatel aastatel. 17 aastat riiki juhtinud Reformierakond suhtus tervishoidu leigelt ning pigem oli see viimase järgu küsimus. Leiti, et olulisem on rahastada hoopis teisi valdkondi, kuid inimene on ju riigi suurim väärtus.
Selle tulemusega pikenesid ravijärjekorrad lausa kordades ja rahvas oli sunnitud abi saamiseks ostma kallist erateenust. Ravimite hinnad aina tõusid ning hambaravi hüvitamisest ei teadnud toona keegi. Sellele mõeldes ei kujuta ettegi, mis veel siis saaks, kui partei värske esimees Kaja Kallas hakkaks erakindlustusseltside kaudu arstiabi saamist korraldama.
Arvan, et keegi meist ei soovi, et elutähtsate raviteenuste kättesaadavus hakkaks sõltuma palgast või sotsiaalsest staatusest.
MARIKA TUUS-LAUL, riigikogu liige, Keskerakond
