Selle nädala kolmel viimasel päeval elustub Kassinurme mägedes taas muistne maailm: seal toimub ajaloo- ja mütoloogiahuvilisi, ajaloo taaskehastajaid, rollimängijaid, käsitöömeistreid ja muusikuid kokku meelitav Mütofest.
Üks korraldajaid Mati Nuut ütles, et Mütofesti tehakse selleks, et nii endal kui samahuvilistel oleks taoline pidu. “Vähemasti praegu paistab, et ega meil ka lähitulevikus sellest tegemisest pääsu ei ole. Seega – teeme, kuni vaim veel virge. Korraldamisvaeva korvavad need näod ja hääled seal Kassinurmes, teadmine, et mõni tänulik mütofestlane on oma aastaarvestuse seadnud ümber Mütofesti toimumisaja järgi,” lisas ta.
Aastast aastasse on suurenenud ürituse rahvusvaheline mõõde: piiritaguseid esinejaid ja osalejaid on üha rohkem. Tänavu tulevad näiteks külla maailma suurima viikingiaja taaskehastajate organisatsiooni Jomsvikings esindajad Poolast ja Inglismaalt, samuti on kohal Skandinaavia vanima viikingigrupi ASK esindajad Taanist.
Programm üles ehitatud kaasamisele
“Need on entusiastid, kes on oma kodumaal aastakümneid aktiivselt tegelnud ajaloo populariseerimisega. Meil on neilt palju õppida. Samuti on suurenenud festivali tuntus Eestis. 2008. aastal esitati Mütofest näiteks Sihtasutuse Lõuna-Eesti Tursim poolt korraldataval konkursil aasta parima turismiobjekti/projekti tiitli üheks nominendiks. Mis seal salata, eks selline tuntus aitab meil paremini oma asja ajada ja eesmärke saavutada,” lisas Nuut.
Suurenenud on ka nende inimeste osakaal, kes ei pea paljuks endale muinasrõivaid muretseda ja need Mütofesti ajaks selga panna. “Tean konkreetset näidet, kus inimene, kes tuli esimesel aastal meie festivalile T-särki ja teksaseid kandes ning vene keelt rääkides, oli kolmandal korral tagasi juba eestikeelsena ja muinasriietuses. See on selge näide Mütofesti tugevasti kaasamisele üles ehitatud programmi tegelikust efektist.”
Mütofest pole enam pelgalt üks-üritus-aastas tüüpi ettevõtmine. Korraldusmeeskond ja nende mõttekaaslased saavad regulaarselt kokku ka festivalide vahelisel ajal, uurivad aktiivselt meie muistset ajalugu ja püüavad seda ära kasutada harivate meelelahutustoodete loomisel.
Õpitoad ja loengud
Mütofesti töö- ja õpitoad peaksid aitama inimestel olnud aegadesse tagasi minna ja ka tänases päevas paremini hakkama saada. Käsitöö on üldse üks imeline tegevus — närv puhkab ja valmib kena asi. See loob positiivse emotsiooni, inimene puhkab aktiivselt ning teab, oskab ja suudab rohkem. Samuti aitab muistne käsitööoskus paremini mõista meie esivanemaid, paremini tunnetada olusid, milles nad elasid.
Mütofestil peavad loengu folklorist Mare Kõiva, arheoloog Ivar Leimus ja ajaloolane Ain Mäesalu. “Meie eesmärgiks on toota harivat meelelahutust ja seepärast on need loengud täiesti õigel ajal õiges kohas. Saada teadmisi meie esivanemate tegemistest Kassinurme mägede väekas looduses on kogemus omaette,” lisas Nuut.
Tema hinnangul on Eesti ajaloolaste teadmised meie minevikust, eriti vanemast minevikust kummatigi jäänudki ajaloolaste kitsasse ringi pidama ega ole ühiskonnas laiemalt levinud. “Lembitu võitlemistest juba üht-teist teatakse, aga seda, mis olud valitsesid meil näiteks XI ja XII sajandil, teavad vaid vähesed asjahuvilised. Samas on teada, et kõnealusest ajast pärit aardeleiud on meil rikkamad kui meie naabritel siin Läänemere ääres. Rootsis näiteks teavad inimesed senini jutustada lugusid sellest, kuidas eestlastest viikingitega siin või seal kimpus oldi. Jutud vestavad meie esivanemaist kui väga väärikaist vastastest. Miks meie endi teadmised sellest ajast siis nii olematud on?
Oma ajalugu on vaja tunda selleks, et paremini tunnetada oma rahvuslikku identiteeti. Lääne arenenud ühiskondades tehakse rahvusliku identiteedi ülesehitamiseks järjekindlat tööd ja see eeldab ka ajalooliselt välja kujunenud eripära ärakasutamist kultuuriturismis, noorsootöös jt eluvaldkondades. Õppigem siid meiegi oma väekat minevikku samamoodi tundma ja rakendama!”
Mati Nuut soovitab ühepäevahuvilisel lugeda programmi, mis Mütofesti kodulehel www.mytofest.ee kenasti saadaval, ja panna oma eelistused ise paika. Loengud toimuvad sel aastal näiteks ainult reedel.
Veel lisas Nuut, et karmimad fännid tulevad Kassinurme mägedesse juba nädala algul ja lahkuvad sealt alles järgmisel nädalal.
Tema sõnul algab tõsisem programm siseringile neljapäeval. “Plaanis on suurem istumine, kus kogunenud rollimängijate ja ajaloo taaskehastajate esindajad esitlevad üksteisele oma organisatsioone ja ettevõtmisi. Toimub ka ajurünnak, mille eesmärgiks on formuleerida tulevaste ühisprojektide ideed,” nentis Nuut.
Avatud üritustega päevadest on kõige tihedama programmiga laupäev, mis on seda alati olnud.
iii
RIINA MÄGI
