“Võta vett. See on hea vesi. Sopa vesi,” ütlesid Mati ja Märt Koppel mulle oma veeteemalise fotonäituse avamisel klaasi ulatades, endal kavalad näod peas kui kapsaussidel. Hetkeks kangestusin ehmatusest, siis taipasin, et mulle pakutakse puhast allikavett, mis pärit Endla looduskaitsealal asuvast Sopa allikast.
Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel ja tema tudengist poeg Märt Koppel on mõlemad sündinud rotiaastal ja Veevalaja tähtkujus (vanusevahet on neil 24 aastat ja kaks nädalat). Mõlema sünnikuupäeva seotus Veevalaja tähemärgiga polnud siiski peamine, mis veeteemalist näitust tegema ajendas. “Võib öelda, et see näitus sai teoks publiku tungival soovil,” ütles Mati Koppel. “Märt on Facebook’i päris palju enda tehtud fotosid üles laadinud ja nii mõnigi, kellele need meeldisid, päris aru, millal siis näitus tuleb.”
Esimese näituse otsustas Märt siiski teha mitte üksi, vaid koos isaga. Ühist teemat otsides jõuti välja veeni: seda kujutavaid pilte oli mõlema fotoarhiivis piisavalt. Eksponeerimispaigaks sai Jõgeva linnaraamatukogu teise korruse lugemissaal. Kumma tehtud üks või teine foto on, selle jätsid autorid vaataja mõistatada.
“Minu piltidel on vesi enamasti liikumises, Märdi piltidel toimib rohkem peeglina,” andis Mati Koppel vahetegemiseks väikese orientiiri. Märt Koppel lisas, et võib-olla harjus ta vett peeglina nägema lapsepõlves kala püüdes: ainiti õngekorki jälgides sai üksiti imetleda taeva peegeldust vees. Mati Koppelil seisavad jälle töökabinetis maalid, millel vesi on just liikumises. Lapsepõlve on aga vee lähedal veetnud mõlemad: Mati on pärit Amme jõe äärest Jõgeva- ja Tartumaa piirilt, Märdi lapsepõlvejõeks oli Jõgeva alevikust läbi voolav Pedja.
“Kippusin koos sõpradega ikka liiga kauaks jõe äärde jääma,” ütles Märt. Mati aga lisas, et vee ääres viibimine on talle alati rahustavalt ja vabastavalt mõjunud.
Kõige tähtsam on valgus
Mati veepiltidest on efektseim kümmekond aastat tagasi Norras tehtud foto, millel laine pritsides vastu kive lööb. Kes pilti vaatab, arvab kindlasti, et sellel on kujutatud merd, Mati sõnul pildistas ta uhkeid laineid aga umbes Kuremaa suuruse järve ääres, mis asub Telemarki maakonnas,
“Metsade vahele peitunud Võlingi oja äärde läksin vabariigi aastapäeva hommikul 28-kraadise külmaga just selleks, et auravat veekogu pildile saada. Nüüd võib öelda, et vesi on meil sellel näitusel esindatud kõigis kolmes olekus: veena, jääna ja auruna,” ütles Mati Koppel.
Märdi piltidest ongi võimsaim just üks talvel tehtu: see kujutab laugast Viru rabas ja selle kohal kummuvat roosakate pilvedega taevast.
“Selline valgus oli selles paigas aasta jooksul võib-olla ainult kahel korral,” ütles Märt.
Tema jaoks ongi pildistades kõige olulisem tabada õiget valgust. Motiivi valik ja korraliku tehnika olemasolu tulevad alles pärast seda.
“Mina ei otsigi pildistades mingeid erilisi kohti. Ka miljon korda “ärapildistatud” Männikjärve rabast võib hea valguse tabamise korral saada unikaalse pildi. Fototehnika kõrge kvaliteet muutub aga ülitähtsaks juhul, kui fotosid on vaja väga suurde formaati suurendada,” ütles Märt Koppel.
Köidab endiselt
Kahe Koppeli veeteemalisel näitusel on pildid enamasti A4 formaadis. Siinkirjutaja meelest oleks suurem formaat nii mõnelegi näitusefotole kasuks tulnud: nii oleks selle tegelik võimsus maksma pääsenud.
Mati Koppel tunnistas, et on viimasel ajal suhteliselt vähe pilte teinud, sest õiget huvi pole olnud. Õiget huvi pole aga olnud sellepärast, et nii napi ajaga, nagu tal pildistamisele pühendada võimalik, väga head “saaki” ei saa, keskpärane aga ei innusta. Märt Koppel kinnitas seevastu, et ta viimasel ajal muud ei näegi kui seda, kas ilm on pildistamiseks soodne või mitte.
“Niipea kui hommikul aknast välja vaatan, hakkan kohe rehkendama, kas see valgus võimaldaks kusagilt kätte saada mõne pildi, mida ma varem pole saanud,” ütles Märt. “Teen küll vahel ka linnu- ja loomapilte ning makrovõtteid, ent veeteemal ma lõppu ei näe tulevat: see köidab mind endiselt.”
Mati ja Märt Koppeli ühisele veeteemalisele näitusele sai üles umbes kolmkümmend pilti.
“Näituse tegemine oli päris suur töö, aga kui see komplekt nüüd juba valmis on, siis võiks seda veel kusagil presenteerida. Tõsi, võib-olla mõningaid pilte välja vahetades. Uues ruumis mõjub sama näitus kindlasti ka pisut teisiti,” ütles Mati Koppel.
Jõgeva linnaraamatukogu lugemissaalis saab veeteemalist fotonäitust vaadata 30. septembrini. Näitusepiltide hulgas on ka Mati Koppeli Sopa allikat kujutav foto, Sopa vett pakuti aga vaid avamispeol.
Vesi
Vesi on kõikjal nii meie sees kui ka meie ümber.
Vesi on kõige levinum aine Maal, kattes ligikaudu 70% Maa pinnast. Vees tekkisid esimesed elusorganismid. Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid ja õitsesid suurte veekogude ääres.
Iga inimene veedab oma üheksa esimest elukuud vees. Täiskasvanud inimese, kes kaalub
Viimase aastasaja jooksul on vee kasutamine kuuekordistunud, see on üle kahe korra rohkem kui rahvastiku juurdekasv samal ajajärgul. Paljudes maailma piirkondades ei jätku inimestel piisavalt puhast joogivett.
Hinnakem ja hoidkem vett!
(Saatesõnast Mati ja Märt Koppeli fotonäitusele “Vesi“)
RIINA MÄGI
