Millest sotsiaalhoolekande aastakonverentsil räägiti?
Konverentsi peateemaks oli ?Tasakaalus hoolekandesüsteem?, kuid kahel päeval peetud ettekanded hõlmasid erinevaid valdkondi ja teemasid. Näiteks esines konverentsi avamisel Riigikogu liige Eiki Nestor ettekandega ?Millist sotsiaalhoolekannet me vajaksime?, OÜ Geomedia konsultandi Rivo Noorkõivu ettekanne käsitles arengukava elujõulisuse küsimusi ning Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitiku dotsent Jüri Kõre ettekande teemaks oli ?Sotsiaaleluase ? eesmärk või vahend? Sotsiaaleluaseme roll toimetuleku kindlustamisel?.
Kuidas oli konverentsi töö korraldatud?
Pärast konverentsi avamist ja sissejuhatavaid ettekandeid jätkus töö sektsioonides, kus käsitleti erinevaid teemavaldkondi, nt sotsiaaltöö erinevates konfessioonides, hoolekandeteenuste kvaliteedi tagamise võimalikkus Eestis, koduga ja koduta võlgnikud jne. Teise päeva lõpus tehti kokkuvõtteid sektsioonides käsitletust, kuulati veel ettekandeid, anti kätte sotsiaalvaldkonna kutsetunnistusi ning tunnustati sotsiaaltöötajaid.
Mis teemal Sina ettekande tegid?
Minu ettekanne tuli esitlemisele 1. sektsioonis, mille läbivaks teemaks oli Euroopa Liidu (EL) rahade kaasamine hoolekandeteenuste ja infrastruktuuri arendamisse. Märksõnadena olgu nimetatud EL poolt rahastatavad projektid, finantseerimine ja koordineerimine, riskide maandamine ja jätkusuutlikkus.
Ettekande pealkiri oli ?EL projekti taotlemine: ise või koostöö. Omavalitsuste koostöö Jõgevamaa näitel?. Tundub, et Jõgevamaa omavalitsuste koostöö Euroopa Sotsiaalfondist vahendite taotlemisel on positiivne kogemus, mida soovitakse ka laiemalt tutvustada. Siinkohal tahaksingi tänada kõiki partnereid-omavalitsusi (Jõgeva vald, Torma vald, Kasepää vald, Pala vald, Tabivere vald, Saare vald, Mustvee linn, Jõgeva linn), eelkõige aga nende omavalitsuste juhte, kes on aktiivselt kaasa aidanud koostöö arendamisele.
Jõgevamaa omavalitsuste koostöö tööhõive valdkonnas on teada-tuntud. Tänavu tunnistati Jõgevamaa 2005. aasta teoks koostöö Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskuses. Millist uut informatsiooni Sinu ettekanne sisaldas?
Pooletunnise ettekande jooksul keskendusin koostöö positiivsetele kogemustele ja tõin ära ka võimalikud probleemid seoses investeeringute kasutamise kuluefektiivsusega.
Mida positiivset siis võiks sellest koostööst leida?
Positiivset võib leida mitmes valdkonnas ja tasandil. Pikaajaliste töötutega tegelemine on üpris spetsiifiline ja ka uus valdkond, millega kohalikud omavalitsused on pidanud kokku puutuma. Sellel pinnal on hea näha eelkõige kompetentsuse kasvu, majanduslikku otstarbekust ja jätkusuutlikkust.
On ju arusaadav, et töötuse ja tööhõivega seotud küsimusi ei saa lahendada kitsalt ühe väikese valla või linna tingimustes. Siin on vajalik laiem koostöö- ja ka majandusruum.
Aktiviseerimiskeskuse koostöövõrgustikus on saanud koolituse ja praktika valdkonna spetsialistid, kes päevast päeva tegelevad inimestega. Taolist kompetentsi ei ole võimalik väikestes omavalitsustes aga iseseisvalt tekitada.
Loomulikult on koos teha odavam, samas on suurem võimekus katta projektides nõutav omaosalus.
Positiivne on ka see, et oma põhitegevuse (töötute aktiviseerimine ja tagasitoomine tööturule) kõrval toodab aktiviseerimiskeskus ise rahalist lisandväärtust. Tööharjutamise käigus valminud toodang annab täiendavat sissetulekut, mida kasutatakse keskuse tegevuste finantseerimiseks ja arendamiseks. Omades juba parajat kogemust (kolm aastat koostööprojektipõhist ja viis aastat omavalitsuste ühisorganisatsioonina) ja teatud kompetentsi ning finantsvõimekust, on aktiviseerimiskeskus arvestatavaks partneriks riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele, kolmanda sektori organisatsioonidele ning loomulikult rahastajatele.
Millest veel oma ettekandes rääkisid?
Kui oleksin jätnud ettekandest välja sotsiaalse kapitali kasvatamise teema, oleks see jäänud kindlasti pealiskaudseks. Iga kogukonna võime viia ellu positiivseid muutusi ja saada selle kaudu heale elujärjele sõltub otseselt tema sotsiaalsest kapitalist. Tänapäeval on vaieldamatult kõige väärtuslikum ressurss inimene, mis tähendab, et inimeste arendamisse tuleb ka maksimaalselt panustada.
Esmalt tuleks probleemidele lahenduste leidmisel läheneda inimestele positiivselt. Eelkõige tuleb toetada aktiivsust, jagada aktiivsetele tunnustust ja suurendada tasapisi nende vastutust. Inimene harjub teatud elukorraldusega ja järgib seda niikaua, kui see on võimalik. Vajalik on aidata neil seda elukorraldust muuta ja seda ikka positiivses, aktiivses suunas. Suhtumist töötusse kui tõsisesse probleemi tuleb muuta mitte ainult töötul, vaid ka ümbritseval keskkonnal.
Positiivseid muutusi on selgelt näha ka kogukonnasisese lõhestumise vähenemisel. Korrastunud on toimetulekutoetuste maksmise põhimõtted, mis tähendab, et iga inimene, kes vajab toetust toimetulekuks, saab olla kasulik kogukonnale, mis vähendab nende inimeste kriitikat, kes käivad tööl (sageli madalapalgalisel). Toimetulekutoetuse saajate arv on mõnes omavalitsuses vähenenud aastail 2003-2006 kuni kümnekordselt. Siin on kindlasti lisaks kõikidele muudele faktoritele olnud ka suur mõju omavalitsustes rakendatud rehabilitatsiooni korral.
Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskuses on sel aastal lõppemas Euroopa Liidu Sotsiaalfondi projekt ja alanud juba uus. Enamus nendest summadest ? kokku on projektide maksumus 14 miljonit krooni ? kulutatakse pikaajaliste töötute aktiviseerimisele, nende tagasitoomisele tööturule. Kas sellised suured kulutused on õigustatud?
Põgusalt peatusin ka nendel kahel projektil, kuid suuremat tähelepanu seoses nende projektidega pöörasin just nimelt investeeringute kuluefektiivsusele.
Aastaid on tegeldud ainult tehnilise infrastruktuuri arendamisega. Ehitatakse teid, kanalisatsioonisüsteeme, remonditakse koolimaju ja lasteaedu jne.
Küsimus pole mitte selles, et seda poleks vaja teha, vaid selles, et vajalik on säilitada investeeringutes tasakaal ja arvestada seda, milline on investeeringute kuluefektiivsus. Paljudel juhtudel toovad investeeringud nii inimestele kui ka kohalikele omavalitsustele juurde uusi kulutusi.
Näiteks vee- ja kanalisatsioonisüsteemide uuendamine lisab kindlasti kommunaalkulusid. Koolimaja remont (nt Riikliku Kinnisvara AS kaudu) aga tooks vallale tõsiseid lisakulutusi, mis võivad seisma panna ülejäänud arendustegevuse. Samas ei arenda kumbki investeering majandust otseselt edasi. Pigem võib tekkida olukord, kus laste arvu vähenedes tuleb praeguse hariduspoliitika juures kool hoopis sulgeda.
Panustades inimestesse, aidates neil jõuda tööturule, vähendame ühelt poolt kasvavat töötajate puudust, teiselt poolt parandame inimeste majanduslikku toimetulekut.
Usun, et õigem on panustada oma maa inimressurssi ja mitte tuua sisse võõrtööjõudu, et hiljem hakata lahendama sotsiaalseid probleeme nii, nagu see toimub täna vanas Euroopas. Olen kindel, et ka moraalselt mõjuks oma tööjõu väärtustamine ja selle arendamine kogu riigi rahvale positiivselt ning aitaks meie väiksel rahval rohkem ühte hoida.
Seega ? kohalikud inimesed ja töötegemine vajavad Sinu arvates senisest märksa suuremat väärtustamist?
Kindlasti! Sellise mõttega ma oma ettekande ka lõpetasin. Tuleb rohkem väärtustada inimest ja tööd. Olgem ausad ? töötegemine ei ole enam nii au sees, kui see Eestis kunagi oli. Igale inimesele peab leiduma tema võimetele ja soovidele vastav rakendus tööl, mis annab talle piisavalt sissetulekult elamiseks ja enda arendamiseks.
ANDRES LOORAND
