Jõgeval Betti Alveri muuseumis on viimaseid päevi üleval tartlase Artur Kuusi näitus “Raalipildid”. Metalliläikelistel taiestel on autor avalikustanud matemaatiliste funktsioonide “salaelu”.
Artur Kuus (43), kellele sõbrad ja töökaaslased on andnud hüüdnime Tuur (raalipiltide näituse plakatil seisabki autori nimena Artur Tuur Kuus), tegutseb ajalehe Postimees infograafika toimetajana ja omab ka isiklikku reklaami- ja disainifirmat. Haridus on tal aga hoopis füüsika ja biomeditsiinitehnika alane.
“Füüsika paraku ammendas end minu jaoks ühel hetkel, sest teaduse tegemine mind ei huvitanud. Palju enam tõmbas meedia- ja reklaamidisain,” ütles Artur Kuus. “Olen sel alal täielik iseõppija, sest ajal, mil mina kõnealusesse valdkonda sisenesin, ei õpetatud sellist eriala veel üheski Eesti koolis. Meedia- ja reklaamikunst tänapäeva mõistes oli siis ju alles tekkimas.”
Iseõppija tee professionaalsuseni on tavaliselt pikem, sest tal tuleb pidevalt “jalgrattaid” leiutada. Nüüd aitab Artur Kuus järgmiste disaineripõlvkondade õppeprotsessi lühendada, lugedes loenguid Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamikunsti tudengitele. Aastatel 2006-2009 õppis ta aga hoopis ise — Tartus tegutsevas Konrad Mäe ateljees maalimist. See oli päris karm kool: koos käidi viis korda nädalas ja maaliti kolm tundi korraga.
“See oli nagu magistriõpe,” ütles Artur Kuus. “Ega me stuudio juhendaja Heldur Viiresega küll kõiges ühel nõul ei olnud, aga sain sealt siiski enesekindlust juurde ning õpitu mõjutab kindlasti ka minu poolt arvutis loodut.”
Pintsli-isu ei tulnud
Pärast maaliõpinguid Konrad Mäe studios ootas Artur Kuus kaks aastat hetke, mil tal tekib põletav soov taas pintsel kätte võtta ja iseseisvalt maalima hakata. Enamikul ta õpingukaaslastest see ju tekkis ja nad hakkasid riburada näitustegagi esinema. Kuusi puhul läks asi siiski teisiti: pintsli-isu tal ei tulnudki ja ta otsustas teha seda, mida hing rohkem igatseb — luua uusi maailmu arvuti abil.
Nii “soojendaski” Kuus möödunud suvel üles kümmekond aastat vana plaani anda matemaatilistele funktsioonidele mingi visuaalne kuju. Elus palju matemaatikat ja programmeerimist õppinud inimesena tekkis tal nimelt uitmõte, et matemaatilised funktsioonid võiksid peale selle, et nad modelleerivad meie füüsikalist ümbrust, elada mingit “omaelu”. Mõtte tekkele aitas kaasa ühe analüütilise filosoofi kirjutatud raamatu lugemine. Omal ajal jäi irriteeriv mõte teoks tegemata, sest arvuti ei suutnud ülesannet, mille Kuus talle ette söötis, ära lahendada: võimsusest jäi puudu. Nüüd on infotehnoloogilised võimalused hoopis teised.
Umbes kahekümnest taiesest koosnev sari sündiski arvuti ja inimese koostöös. Esimesel etapil oli aktiivsem looja arvuti, ehkki ülesande andis talle mõistagi inimene. Kui arvuti oli oma mudelid kihiti valmis teinud, järgnes inimese töö: kadreerimine ja koloreerimine. “Selle juures sain kasutada ka seda, mida Konrad Mäe ateljees õppinud olin,” ütles Artur Kuus. “Samas oli digitaalkunsti “ära kaldumine” Mäe ateljee konservatiivseid traditsioone arvestades siiski, pehmelt öeldes, digitaalne isatapp. Aga Hando Runnel on öelnud, et isatapp tuleb sooritada, sest siis saad vabaks.”
Edev alusmaterjal
Raalipiltide vormistamiseks leidis Kuus tänu tööalasele suhtlemisele trükikoja inimestega moodsa, et mitte öelda edeva võimaluse. Spetsialistid teadsid nimelt, et on olemas selline põnev materjal nagu metallkomposiitplaat, mille pind on töödeldud värvi imavaks. Sellistele plaatidele Kuus oma raalipildid trükkida laskiski. Tulemusega jäi autor vägagi rahule, sest helklev metallipind annab taiestele sära juurde.
“Kui õlimaali on õige vaadata hajutatud päikesevalguses, siis need pildid on kunstvalguses isegi paremini vaadeldavad,” ütles Artur Kuus. “Tavalisele valgele paberile ma neid küll poleks tahtnud trükkida.”
Enda sõnul püüdis ta kujutada väga mitteolevaid asju, ent mõni on tema taieseid siiski millegi reaalelulisega seostanud. Ühe pildi kohta öelnud näiteks üks ta sõber, et tema näeb seal hulluks läinud rahalugemismasinat.
Väikest valikut raalipiltidest näitas Artur Kuus möödunud sügisel Tartu kultuuriklubis Promenaadiviis. Betti Alveri muuseumi mahtus ära veidi suurem valik, umbes tosin pilti. Betti Alveri muuseumi oskas Kuus näitust pakkuda sellepärast, et muuseumi juhataja Toomas Muruga seob teda ammune tutvus ning ta on sealses saalis korduvalt teiste näitusi vaatamas või üles panemas käinud. Sügiseks arvas Kuus valmis saavat veel kolme näituse jagu töid. Loodetavasti jõuab mõni neist taas ka Jõgevale.
i
RIINA MÄGI
