Markilo OÜ kasvatab Puurmani vallas Kureojal asuvas farmis Venemaale turustamiseks djuroki tõugu sigade ristandeid. Eesti põllumajandus- ja metsandusfirmadest tänavu konkurentsivõimelisimaks tunnistatud ettevõttes peetakse tööaja intensiivset ja ratsionaalset kasutamist väga oluliseks.
Markilo Kureoja seafarmis töötab kakskümmend inimest, kelle tööpäev algab enne kella kaheksat ja kestab poole viieni õhtupoolikul.
“Seda aega kasutatakse võimalikult ratsionaalselt ja intensiivselt, kõrvaline tegevus või niisama ringivaatamine on taunitav. Kollektiivis mõistetakse, et selline kord on konkurentsis püsimiseks möödapääsmatu ja eks distsipliini ole tugevdanud ka videokaamerad. Väikeseks puhkuseks ja keha kinnitamiseks on aga kohvipausid firma kulul ja lõunavaheaeg,” rääkis ettevõtte juhataja ja omanik Urmas Laht.
Iga päev korraldavad Kureojal seakasvatust kaks tublit naist. Selleks, et kõik hästi toimiks, on suur vastutus ka mehhaanikul.
“Üle-eestilise tunnustamise eest väärib aga esiletõstmist kõikide töötajate püüdlus ja jõupingutus nii Kureojal kui ka Lääne-Virumaal Vajangu lüpsikarjafarmis,” rõhutas Laht.
Eelistas ettevõtlust poliitikale
Urmas Laht kinnitas, et Markilo eestvedajana pole ta endalegi armu andnud. “Tööpäevad kestavad keskmiselt 16 tundi ja vahel tuleb firma huvides ohverdada ka puhkepäevi. Kui varem tegelesin ka poliitika ja ühistegevusega, siis nüüd pühendan end täielikult ettevõtlusele, mis on samuti firma majandusedu üks põhjusi.”
Markilol läheb ettevõtte omaniku sõnul hästi ka tänu siin kasvatatavatele djuroki tõugu sigadele.
„Hakkasime seda tõugu eelistama 2008. aastal, tutvustasime valikut ka Eesti Tõusigade Aretusühistule, kes 2009. aastal Eesti oludes uue tõu oma aretusprogrammi võttis. Djuroki kuldi järglased kasvavad kiiremini, lihakehad on ühtlasemad ja tailihasisaldus suurem,” märkis Laht.
Kureojalt Peterburi
7000 siga mahutavast Kureoja farmist müüakse sigu elusloomadena Venemaale. “Meie firmal on kolm veoautot, millega sigu Peterburi ja selle lähistele viime. Pärast 2007. aasta aprillisündmusi ehk rahvakeeli pronksiööd majandussuhted idanaabriga praktiliselt katkesid, kuid 2008. aastal suutsime need järjekindla tööga taastada,” rääkis Urmas Laht.
“Venemaa on suurematest müügipiirkondadest kõige lähemal ja rumal oleks seda võimalust mitte kasutada,” lausus Markilo juht, kes on aidanud mõnel teiselgi põllumajandusfirmal Vene turule jõuda.
Kureoja seafarmi ja jõusöödatehase uuendamiseks investeeris omanik viimati 2006. aastal kolm miljonit krooni. “Möödunud aastal ja ka tänavu nüüdisajastame põhjalikult Vajangu farmi, kuid ajavahemikul 2011-2013 on plaanis suuri summasid investeerida Kureoja kompleksi,” lubas firmajuht.
i
JAAN LUKAS
