Esialgu on maapinnal tuhmid värvid, aga iga päevaga erksamaks läheb. Maas on nii mõndagi märgata. Minu “heinamaa”, mida igal suvel tuleb korra niita lasta, on väga maadligi surutud “kuluvildiga” kaetud. Eks talviseid taevaõnnistusi oli raske kanda! Lumekoorem pole hästi mõjunud ka noorele kuusehekile, millest mõnegi puu latv on kaldu, paaril isegi murdunud. Käin kõik hekikuused läbi, vabastan nende “seelikud” lamamisasendist, sest alumised oksad on kaetud lumest ja jääst välja sulanud pinnase pudemetega. Sahk lükkas ju maantee lumed kõik hekile! Eelmisel kevadel istutatud tammed-pärnad on räsida saanud, aga leian ka lootustandvaid pungi. Kulukattega on keegi nalja heitnud, oleks nagu paksu rehavarrega auke maasse surunud! Tihedasti! Aga need on hoopis mutikäiguavad; muttidele istus see talv hästi! (Keegi oli leidnud siiski ühe surnud looma, hästi paksu. Kas sai liigsöömisest infarkti?)
Teatavasti jäi maapind lume all sulaks, nii ei olnud vihmaussidel vaja sügavamale kolida ja mutid said kerget jahti pidada. Vahel on ainult madal mullasüvend nende liikumisest jäänud, palju on kaevatud vahetult pinnaaluseid käike, mille tunnistusena sulasid lume alt välja “mullavorstid”. Eks leidub klassikalisi mutimullahunnikuidki…. Juba helendab paiselehtede kollaseid kettaid, mis enne päikest oma õisikuid lahti ei löö.
Suleliste korteriturul käivad alles tehingud. Paistab, et rähn, kes jaanuaris õue kase sisse korraliku süvendi raius, on selle kuldnokapaarile välja üürinud. Üks väga julge punarind jälgis meie puusaagimist, ei peljanud saemüra, muudkui keksis päris ligidal. Võib-olla plaanis sinna kuskile pesa asutada, aga ilmselgelt peaks ta kavatsusi muutma. Neid puid tuleb mitu korda liigutada ja hunnikutesse sättida, rahu ei saa niipea… Karta tuleb ka oma heinakuhjana koheva kassi Ignase pärast, kes üldse kodus olla ei malda. Hommikul käib söögikausi juures ära ja lausa lendab võsa poole! Vast jätab ikka linnud rahule, võib-olla käib “seltskonnas”, sest olen küla kasse näinud koos istumas….
i
EHA NÕMM
