Läinud nädala neljapäeval külastas Vooremaa toimetust europarlamenti kandideeriv Marina Kaljurand, kes julgustas inimesi valima minema ning rõhutas, et praegu talle suurt edu ennustavad reitingud realiseeruvad siis, kui valijad valimiskasti ette lähevad.
„Sõidan mööda maakonda selleks, et tuletada meelde nii iseennast kui ka lähenevaid europarlamendi valimisi. Lisaks tahan inimestele öelda, et olen väga hea kandidaat Eestit europarlamendis esindama,” sõnas Kaljurand. „Ütlen seda täiesti enesekindlalt, sest olles 20 aastat diplomaaditööd teinud ja Eestit erinevates riikides nii heas kui ka halvas esindanud, olen praegu valmis Eestit europarlamendis esindama,“ lisas ta.
Tahab tegeleda naiste olulisusega
Kui veel täna ennustavad erinevad küsitlused Marina Kaljurannale kindlat pääsu europarlamenti, siis ta ise jääb selles osas rahulikuks. „Ühelt poolt on väga hea meel, et on positiivne tagasiside, sest mõnes mõttes on see ju ka hinnang sellele, mida olen seni teinud. Järelikult on inimestele korda läinud, mida olen diplomaadina teinud. Teistpidi ei ole ma reitingute usku. Vastupidi: arvan, et saan uskuda ainult seda, mida näen 26. mai südaööl. See võib olla ilus taust ja inimesed võivadki toetada, aga kui nad ei lähe välja ega hääleta, siis võib pilt olla hoopis teistsugune. Minu üleskutse on inimestele see, et minge välja ja palun hääletage,” rõhutas Kaljurand.
Valdkondi, millele eurosaadik Brüsselis keskenduda tahab, on mitu. „Muidugi on mul lemmikteemad nagu välispoliitika ning julgeolek. Kindlasti tahan edasi tegeleda naiste teemaga: naised poliitikas, naised ühiskonnaelus. Aga saan väga hästi aru, et ma ei saa neid teemasid valida, vaid pean tegelema kõigi teemadega, mis on Eestile olulised,” rääkis Kaljurand, tuues välja põllumajanduse olulisuse ja järgmise eelarve perspektiivi. Rääkimata Kaljurannale koduseks saanud küberturvalisusest ja digiühiskonnast.
„Minu teemadeks saavad kõik need, mis on Eestile olulised. Kas ma täna neid kõiki oskan? Ei, kuid teen endale selgeks nii palju kui vaja, ja vahel on vaja teada inimesi, kes teavad teemasid paremini. Näiteks põllumajanduspoliitika ekspert on Ivari Padar ning ma tean kui palju on Marju Lauristin teinud digituru arendamiseks. Ja ma kavatsen kõigi nende inimestega kindlasti nõu pidada,“ lubas Kaljurand.
Seisab loomade õiguste eest
Ta lubab tulevases koosseisus seista lisaks naistele ka loomade õiguste eest, olles sellega üks vähestest. „See on mulle oluline teema. Samuti ka keskkond ja kliima. Selle teema juurde on mind toonud mu tütar, kes tegutseb aktiivselt Eesti Loomakaitse Seltsis. Ma arvan, et tema oli esimene, kes hakkas mulle rääkima karusloomadest, kliima soojenemisest,“ meenutas Kaljurand, rõhutades, et nüüd on väga palju muutunud ja ka tänu noortele on kliima teema oluliseks tõusnud.
„Riigikogus kohtusime ükspäev Nähtamatute Loomade esindajatega ja see oli väga silmiavav. Ma arvan, et minu põlvkonna üks teemasid ongi olnud see, et me ei ole kunagi keskkonnale mõelnud nii, nagu seda tehakse täna. Kavatsen sellega Euroopa Liidus edasi tegeleda,“ rääkis Marina Kaljurand.
Tänast Eesti poliitikat vaatab ta aga kriitiliselt. „Kohe kindlasti ei leia ma, et praegune Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsus on Eestile hea. See pole hea sise- ega välispoliitiliselt. Seda näitavad reitingud, erakondade toetus tuleb allapoole ja valijad on neis pettunud,“ rääkis Kaljurand, lisades, et tema pettumus seisneb suuresti selles, et võimule tulid paremäärmuslased.
„Ma arvan, et seda oleks saanud ära hoida ja kui täna öeldakse, et kõiges on süüdi EKRE ja Isamaa ning Keskerakond päästavad Eestit halvast, siis ma pole sellega absoluutselt nõus. Kõik kolm erakonda vastutavad samamoodi. Kui öeldakse, et Isamaa paneb ametisse aatelised ministrid, siis ka sellega ei saa nõustuda. Kui need ministrid oleksid nii aatelised olnud, oleks nad hääletanud EKRE vastu ja seda koalitsiooni poleks tekkinud.“
Ka praeguse valitsuse välispoliitika suhtes on Kaljurand kriitiline. „Palju räägitakse Marine le Pen´i visiidist. Ma arvan, et see oli hea, et ta Eestis käis. See tähendab, et lõppude lõpuks nägi ka Eesti rahvas, mida tähendab parempoolne äärmuslus Euroopas. Kui siiani räägiti tema suhetest Venemaaga, sellest, et ta ei toetanud Eston Kohverit ning tal on kahtlane finantseering, siis minu meelest lisas ta sinna juurde veel väga palju asju, mis peaksid Eestile korda minema,“ arutles Kaljurand.
Nii toob ta välja selle, et Marine le Pen pole NATO toetaja ning ei arva, et artikkel 5 ehk kollektiivkaitse oleks midagi väärt. „Ta ei teadnud isegi seda, et eestlased on koos prantslastega praegu välismissioonidel või et prantslased tulevad kohe Tapale. See näitab, et asi pole ainult Venemaas, vaid on laiem. Marine le Peni suhtumine Eestisse on selline, mis kahjustab meie huve,“ oli Kaljurand kindel.
Valijad on pettunud
Europarlamenti kandideeriv Kaljurand oli veendunud, et nii Marine le Peni visiit kui ka kukkuvad toetused koalitsioonierakondadele võib avada nii mõnedki silmad. „Sõidan väga palju ringi ja olen suhelnud ilmselt tuhandete inimestega, kes astuvad ligi ja ütlevad, et on olnud alati Isamaa valijad, kuid seekord jätavad valimata, sest nad pole nõus sellega, et Isamaa tõi EKRE valitsusse. Keskerakonna venekeelsed valijad on väga pettunud. Reitingud näitavad, et erakondade toetused langevad. Ilmselt EKRE oma palju ei lange, sest neil on oma baastoetus. Nende valijad on õnnelikud. Kuid Isamaa ja EKRE valijad seda rõõmu täna ei jaga,“ nentis Kaljurand.
Samas tõdeb ta, et paremäärmuslus ei ole ka Euroopas midagi uut. „Euroopa puutus paremääruslusega kokku juba paarkümmend aastat tagasi. Näiteks Belgias tehti kokkulepe, et paremäärmuslasi valitsusse ei võeta. Maailma praktika ei näita, et kui kedagi valitsusse võtta ei taheta, siis tema reiting tõuseks,“ rääkis Kaljurand, lisades, et aina enam võimule saavad ja valjemat häält tegevad paremäärmuslased näitavad sellega inimestele, kes nad tegelikult on.
„Kuulates siseminister Mart Helmet, kuidas ta vastas riigikogus küsimustele ja lõpuks ütles, et on uhke, et ta on alfaisane, siis see ei ole ministrile ega valitsusele väärikas käitumine. See peegeldub Eesti sisse ja ka välismaale,“ märkis Kaljurand. „Küsimus on selles, kui palju suudavad nad teha kahju enne, kui nende koalitsioon laguneb. Kahju on juba tehtud nii riigi sisse aga ka veel rohkem välismaale,“ nentis Kaljurand.
Uue juhi valimised
Kuid sotsiaaldemokraate ootavad ees uue juhi valimised. „Ma ei kandideeri uueks juhiks, olen seda selgelt öelnud. Kandideerida tuleb sinna, kus sa tead, et oled hea ja saad asju paremaks teha,“ ütles Kaljurand kindlalt. Alla aasta sotside ridades olnuna ei ole ta enda sõnul veel valmis erakonna juht olema ning arvab, et on parem europarlamendis Eestit esindades.
„Meil toimuvad praegu esimeeste kandidaatide debatid. Ennast on üles andnud Sven Mikser, Lauri Läänemets, Indrek Saar ja Riina Sikkut. Ka nemad teevad praegu ringsõitu mööda Eestit. Täna (läinud nädala neljapäeval – toim.) toimub debatt Voorel. Räägime, küsime küsimusi, ka teravaid,“ rõhutas Kaljurand.
Keda ta uueks esimeheks sooviks, ta veel öelda ei osanud. „Igal ühel on plusse-miinuseid. Ootan väga neid debatte ja tahan näha, kes on see juht, kelle järgi ma läheksin, kes inspireerib, toob sotsid kokku. Sest selge on see, et viimased valimised olid meie erakonnale pettumus ning ka paljudele üksiktulemuste suhtes pettumus. Praegu on hetk, kus vajamegi kedagi, kes liidab, inspireerib, toob kokku ja sõnastab eesmärgid, mis aitaks vastu minna kohalikele valimistele.“
KERTTU-KADI VANAMB
