Möödunud reedel kohtumisel Põltsamaa raamatukogus rääkis Euroopa Parlamendi liige Marina Kaljurand oma tööst suursaadikuna eri riikides, välisministri ametist, samuti kandideerimisest Eesti Vabariigi presidendiks.
Poliitik ja ühiskonnategelane rääkis ka oma läti ja vene juurtest, millest hoolimata peab ta end rahvuselt ja kultuuritaustalt eestlaseks.
Usutluses Vooremaale märkis Marina Kaljurand, et väga paljusid meie tuntud ja tunnustatud inimesi teatakse ka välismaal. Poliitik ja diplomaat peab Eesti mainekujunduses väga tähtsaks sinimustvalget värvikombinatsiooni.
Kohtumise sissejuhatuses meenutasite oma tööd välisministeeriumis 1990. aastate algul, mil välisministriks oli Lennart Meri. Samuti ministeeriumis töötanud kirjanik Mihkel Mutt kirjeldab seda aega romaanis „Rahvusvaheline mees“. Kuivõrd võib teid pidada rahvusvaheliseks naiseks?
Mõnes mõttes kindlasti. Tänapäeval on selle mõiste sisu muutunud, sisuliselt oleme me kõik rahvusvahelised naised ja rahvusvahelised mehed. Suhtlemine teiste riikidega ja reisimine on ju muutunud palju sagedasemaks. Suureneb ka tutvusringkond. Ühtlasi võib öelda, et me kõik oleme Eesti suursaadikud. Mõni küsib välismaal, et kust te pärit olete. Kui ütlete Eesti kohta kasvõi paar sõna, olete juba Eestit tutvustanud.“
Põltsamaal on õmmeldud esimene sinimustvalge lipp. Kuivõrd Eesti rahvus- ja riigilippu praegu välisriikides tuntakse?
Ma arvan, et Euroopa Liidus ja Euroopas tervikuna tuntakse Eesti lippu päris hästi. Kui vaadata kaugemale, Aafrikasse, Ladina-Ameerikasse ja Aasiasse, siis eriti mitte. Ka Eestis teatakse ju paremini naabrite ja liitlaste lippe.
Värvikombinatsioon sinine, must ja valge võimaldab arendada väga head jututeemat. Saab rääkida sinisest taevast, valgest unistusest ja mustast mullast. Üheks parimaks Eesti reklaamiks on sinimustvalge paberiga kompvekid. Neid pakkudes saame öelda, et tegemist on meie rahvusvärvides kommidega.
Mis on teie arvates meie välispoolitika suurimad kordaminekud ja mured?
Suur võit on see, et Eesti on Euroopa Liidus ja NATOs ja me saame olla koos oma liitlaste ja sõpradega. Rääksime vestlusringis Põltsamaal, milline võinuks olla Eesti saatus, kui me poleks nende organisatsioonidega liitunud. Murekohti näen selles, et viimastel aastatel on rahvusvaheline olukord muutunud ebastabiilsemaks. Kui külma sõja ajal oli kaks keskpunkti, Nõukogude Liit ja Ameerika Ühendriigid, kes võidu relvastusid, kuid teineteist ka kontrollisid, siis tänapäeval on keskpunkte märksa rohkem.
Uue tasakaalu otsimine on palju keerulisem. Viimasel ajal oleme näinud, kuidas on rikutud rahvusvahelist õigust, näiteks keemiarelva kasutamisel Süürias. Ida-Ukrainas on jõuga piire muudetud. Need asjad teevad murelikuks, sest need muudavad rahvusvahelise õiguse kehtetuks. Paralleele võib tõmmata olukorraga, kus roolijoodik ei täida liikluseeskirju.
Kuivõrd hakkab igapäevast elu Eestimaal mõjutama Suurbritannia väljaastumine Euroopa Liidust?
Lähiajal veel muudatusi ei tule. Kuni selle aasta lõpuni kestab üleminekuaeg. Hiljem selgub, milliseks suhted kujunevad. Kas on vaja viisasid, kas tuleb taotleda töölubasid. Kõiki neid teemasid hakatakse läbi rääkima. Euroopa Liit ilma Suurbritanniata on väga palju kaotanud. Oleme kaotanud liitlase ja partneri. Kuigi usun, et koostöö jätkub ja lähema aasta vältel selgub, milliste lepingute alusel.
Teie poeg on Eesti meister sulgpallis. Mida arvate sportlaste rollist Eesti tutvustamisel rahvusvahelisel areenil?
Suur roll on selles osas mitte ainult sportlastel, vaid ka kunstnikel, muusikutel ja teadlastel. Eesti rikkus on see, et meie inimesi tuntakse välismaal. Ma arvan näiteks, et Barutot tuntakse Jaapanis paremini kui Eesti presidenti või peaministrit. Need üksikud inimesed teevad Eesti palju suuremaks ja samas ka võidavad südameid.
Kohtumisel Põltsamaal oli teiega kaasas tütar Kaisa. Mis on tema tegevusala?
Kaisa on hariduselt psühholoog, praegu on ta lapsepuhkusel. Kui viibin Eestis, kasutame iga võimalikku sekundit, et koos olla.
Kus tähistate Eesti Vabariigi aastapäeva?
Olen seekord Ameerika Ühendriikides, kuhu sõidame Euroopa Liidu Parlamendi koosseisus külla Ameerika Kongressile.
JAAN LUKAS
