Riigikogu Keskfraktsiooni liikme Marika Tuus-Laulu sulest ilmus eelmise kuu lõpus artikkel “Kodukulude “alandamine” IRL moodi”, kus ta väidab, et IRL-i valimislubadus kodukulud kontrolli alla saada osutus üksnes populistlikuks valimispeibutuseks, millel reaalset tagapõhja pole.
Artiklist jääb mulje, et kodukulude alandamine on tema ja terve Keskerakonna jaoks äärmiselt oluline küsimus. See on aga selgelt eksitav. Tuletan siinkohal meelde, et Keskerakonna fraktsioon ei toetanud Riigikogus ei monopolide ohjeldamise seadust ega ka kodude maamaksust vabastamise seadust. Vastupidi – Eesti Vabariigi õiguskantsleri hinnangul on keskerakondlik linnavõim võimaldanud aktsiaseltsil Tallinna Vesi saada tarbijate arvelt põhjendamatult suuri kasumeid.
Konkurentsiamet on sõltumatu hinnaregulaator
Eksitavaid fakte leidub kõnealuses artiklis küllaga. Lugupeetud kolleeg kirjutab, et konkurentsiamet allub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning siiani pole sellest olnud monopolide ohjeldamisel mitte mingisugust tolku. Kumbki esitatud väidetest pole tõene. Konkurentsiamet on sõltumatu hinnaregulaator, mis juhindub Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusaktidest, mitte ei sõltu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi suvast, nagu Tuus-Laul väita püüab. Samuti ei ole mingisugust alust öelda, nagu poleks konkurentsiamet monopolide ohjeldamisega efektiivselt tegelenud.
Fakt on, et konkurentsiamet ei ole rahuldanud Tallinna Vee hinnatõusutaotlust, vaid on alustanud hoopis järelevalvemenetlust praeguste tariifide üle. Elektri hind on konkurentsiameti järelevalve all viimasel ajal mitte tõusnud, vaid langenud. Keskkonnatasude osa vähenemise tõttu odavnes elekter 2009. aastal lõpptarbijale üle kolme protsendi.
Eksitav on ka väide, nagu oleks valitsuse soov koduelektri tarbijate arvelt liigkasumeid teenida, et võtta välja dividende. Tänaseks välja makstud dividendid ei ole tulnud mitte kodutarbijate arvelt, vaid eelkõige elektrienergia ekspordist.
2013. aastast ootab meid elektri vabaturg
Marika Tuus-Laul rõhutas, nagu ootaks Eestit 2016. aastaks ees 2,8 kordne elektrihinna tõus. See väide on puhtalt spekulatiivne. 2013. aastal liitub Eesti Euroliidu viimase liikmesriigina elektri vabaturuga, mis sai otsustatud juba liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga.
Elektri tulevase vabaturuhinna kohta esitatud hinnangud on pelgalt spekulatsioonid. Elektri tegelik hind kujuneb turul ja seda on raske täna ette ennustada. Küsimusele, kuidas mõjutab elektri hind turu täieliku avamise korral kodutarbijaid, tuleb vastata mitte üht päeva, kuud ega mitte isegi aastat silmas pidades. Küsimus on selles, milliseks kujuneb keskmine elektri hind pikema aja jooksul. Lõppkokkuvõttes tugevdab vabaturule üleminek viie kuni kümne aasta jooksul oluliselt Eesti majandust.
Äärmiselt kahetsusväärne on ka seik, et Tuus-Laul irvitab koduomanike üle, öeldes, et nende hulka kuuluvad vaid hiigelkruntidega uusrikkad. IRL-i poole on pöördunud sajad inimesed, kes on avaldanud kodualuse maa maksustamise kaotamisele toetust. Julgen väita, et mitte ükski neist ei ole miljonär, küll aga on olnud nende seas eakaid inimesi, pereemasid, õpetajaid ja teisi eelkõige lihtsaid inimesi. Kodualuse maa maksustamise kaotamisele on toetust avaldanud ka korteriühistute liit, maksumaksjate liit, Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Lasterikaste Perede Liit. Keegi neist ei esinda rikkureid.
Koduomanikele jääb kätte 17 miljonit eurot
Fakt on, et kodualuse maamaksu kaotamine jätab koduomanikele aastas kätte ligikaudu 17 miljonit eurot. See on reaalne ja mõõdetav samm, et vähendada inimeste kodukulusid. Samuti ei maksa tõsiselt võtta väiteid, nagu väheneks maamaksu arvelt omavalitsuste tulubaas. Maamaksust saamata jäänud tulu kompenseeritakse omavalitsustele riigieelarvest.
Maamaksust on räägitud palju, aga oleme teinud pingutusi ka kodukulude vähendamise nimel teistes valdkondades.
Üheks peamiseks märksõnaks on siinkohal energiasääst. Eesti elamusektoris kulub enam kui 40 protsenti energiaressurssidest. Suur osa sellest läheb otse taevasse ehk väljub ventilatsioonisüsteemist sooja õhuna ning kaob atmosfääri. Mõistlik oleks aga see soojus ära kasutada. Sellega hoiaksime keskkonda ja säästaksime küttekulusid. Esimesed tõsisemad sammud on selle nimel juba ka tehtud: sihtasutus KredEX on alates eelmise aasta septembrist andnud korterelamute renoveerimisprogrammi raames toetusi 143 korterelamule ligi 3,7 miljoni euro eest. Lisaks kavatseb valitsus välja arendada toetusmeetme energiasäästu eesmärgil tegutsemiseks ka väikemajades, kus elab ligikaudu neljandik Eesti elanikest.
Samuti jätkame kodutoetuste maksmist lasterikastele peredele. Selle programmi raames on viimasel neljal aastal saanud kokku 12 miljoni euro eest toetusi lasterikkad pered, kus kasvab kokku ligi 6000 last. Programmi eesmärk on väikese sissetulekuga lasterikaste perede elamistingimuste parandamine ja eluruumide kaasajastamine või abi uue kodu soetamisel. Vastavalt koalitsioonileppele jätkame lasterikaste perede elamistingimuste parandamist ka tulevikus.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil on ette valmistanud ka seadusemuudatused taastuvenergia toetuste vähendamiseks. Kõnealuse eelnõu eesmärgiks on alandada elektri hinda, vähendades ebamõistlikult suuri ning turumoonutusi põhjustavaid toetusi taastuvenergia tootjatele. Tarbijatele toob uue toetusskeemi rakendamine kaasa elektrienergia hinna alanemise samas ulatuses, nagu alandatakse toetust taastuvenergia tootjatele.
Seda kõike silmas pidades on äärmiselt kohatu väita, et IRL pole kodukulude alandamiseks mitte midagi ette võtnud. Selle asemel, et pilduda lahmivaid kriitikanooli teiste suunas, tuleks alustada ehk hoopis iseendast ja küsida: mida olete teie, proua Tuus-Laul, koduomanike kaitseks ära teinud?
SIIM KABRITS, Riigikogu liige, IRL
