Mari Kalkun: Tulge Viljandisse vaatama, mis sellest linnast on saanud!

725-aastases Viljandis avas tänavu oma uksed uus kontserdisaal — Pärimusmuusika Ait. See oli  kunagi üks Viljandi mõisa arvukatest abihoonetest ja asub keskaegse ordulinnuse maa-alal. Vooremaa käis iidses hoones asuva kontserdisaali esimese hooaja puhul huvi tundmas, mida seal täpsemalt pakutakse. Küsimustele leidis aega vastata produtsent-muusik Mari Kalkun.

iii

Mida see ait endast täpselt kujutab, mida siin teha saab ja kes siia võiksid tulla?

Mina isiklikult tegelen siin majas kontsertprogrammi kokkupanemisega. Meil on Pärimusmuusika Aidas käivitunud septembrist alates  oma kontserdihooaeg, mis kestab juuni alguseni. See tähendab, et siin  toimuvad pidevalt  pärimusmuusikakontserdid ja ka teised sama teemaga haakuvad sündmused.

Siin tegutseb ka August Pulsti Õpistu, kus koolitatakse muusikaõpetajaid ja noori muusikuid. Siin on võimalik kõigil soovijatel rahvapille õppida. Kõik huvilised võivad lahkesti meiega ühendust võtta. Ja muidugi ootame kõiki kontsertidele, kus võib kuulda nii kodumaiseid kui kaugemalt tulnud muusikuid.

Kui suur on seni olnud publiku huvi ja kas esinejaid on lihtne leida?

Eesti muusikamaastik on selleks piisavalt lai, et leida siia majja esinejaid. Ka publikuhuvi on olnud suur, erinevate sündmuste puhul muidugi erinev. Näiteks saime hiljuti kuumema Ukraina punkfolgi ajal katsetada, kas meie maja on kummist, ja tuli välja, et on küll. Kammerlikumate esinejate puhul tuleb aga publikut vähem. 

Järjest enam inimesi avastab, et Viljandi on hubane ja mõnus paik, kuhu tulla kontserti kuulama ja ka lihtsalt jalutama, vaatama, mis sellest linnast on saanud.

Kui Viljandisse tulla, tuleb siia ka ööseks jääda, sest aeg liigub siin hoopis teisiti.

Just ööbimine on seni olnud Viljandis külaliste mureks. Seetõttu oleme meie alustanud päris head koostööd mitmete linna majutusettevõtetega. Praegu on meil  kaheksa majutuskohta, kus Pärimusmuusika Aida kontserdipileti ettenäitaja keskmiselt viiendiku võrra odavamalt öömaja saab.

200 krooniga saab korraliku majutuse hostelis või külalistemajas. See on odavam kui hotellituba. Kuid ka Grand Hotell on meie partner, ka seal saab meie maja pileti esitamisel nimetamisväärseid soodustusi.

Kas ka teised Viljandi asutused on taibanud, et publik vajab öömaja?

Majutusasutused on meile vastu tulnud, mõistes, et tänu aidale inimesed Viljandisse ka tulevad.

Kas need majutuskohad asuvad kõik linnas?

Jah, ka meie publik on huvitatud, et ei peaks autoga ringi sõitma, vaid et kõik oleks jalutustee kaugusel. See muidugi ei tähenda, et tulevikus ei võiks teha rohkem koostööd ka teiste, linna lähedal looduskaunites paikades asuvate majutusasutustega. Praegu on ainuke koostööpartner, kes ei asu linnas, Männiku metsatalu.

Mis siin majas veel toimub?

Lisaks meie enda korraldatud kontsertidele ja filmiõhtutele ning August Pulsti Õpistu koolitustele üürime seda maja välja ka teistele soovijatele. Isegi pulmad on siin tulemas.

Kas ka seda kohvikut, kust avaneb unikaalne vaade lossimägedele, saab mõne sündmuse puhul üürida?

Kohvik on eraldi asutus, kuid osa laudu saab vajadusel kinni panna. Sellest on saanud sünnipäevade pidamise lemmikpaik. Hiljuti näiteks helistas üks daam Tallinnast, tundis huvi  meie jõuluetenduse vastu ja avaldas soovi pärast etendust oma sõpradega siin kohvikus sünnipäeva tähistada.

Täielikult seda kohvikut reserveerida ei saa, sest lähtutakse põhimõttest, et linnaelanikel peab  alati olema võimalik siia tulla.

Milline on see muusika, mida siin majas mängitakse, kus on need piirid, kes on need esinejad?

Mõistagi me eelistame kontserte, mis on kaudselt või otseselt pärimusmuusikaga seotud. See aga ei tähenda, et tegemist on puhtalt töötlemata või traditsionaalse muusikaga, vaid siin on väga palju läbi viidud projekte, kus on saanud kokku näiteks folk ja dzhäss, folk ja rock, autorilaul jne. Käivitame ka maailmamuusikapidude sarja.

Lisaks korraldame me ka kontsertkohtumisi, see on uus formaat, mida arendame koostöös Viljandi kultuuriakadeemiaga. Need on publiku kohtumised huvitavate pärimusmuusikutega. Esimene niisugune kohtumine oli Kihnu Virvega.

Millises saalis need kohtumised toimuvad ja kas inimesed saavad ka ise küsimusi esitada?

Enamasti on need planeeritud meie väikesesse saali, kuid Kihnu Virve puhul pidime küll ettevõtmise suures saalis korraldama, sest publiku huvi oli sedavõrd suur.

Kontsertkohtumise lõpus on avatud küsimuste ring. See on hea võimalus silmast silma kohtuda selliste tegelastega, keda me tavaliselt näeme vaid laval või meedia vahendusel.

Kellega veel on kohtumised juba toimunud? 

Kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja ja Silver Sepp rääkisid ekspeditsioonist Handimaale. Järgmine kohtumine on Tiit Sibula ja Andreas Kalkuniga, kes kõnelevad oma reisist Siberi setude juurde. Uuel aastal on mitmeid plaane, tahame kutsuda siia värvikaid isiksusi nagu Ants Taul ja Peeter Volkonski. Järgmine kontsertkohtumine on kavas 9. detsembril.

Kui tihe on Pärimusmuusika Aida koostöö kultuuriakadeemiaga?

Meie majas toimub vaheldumisi kontsertkohtumistega kord kuus kultuuriakadeemia loengutesari. Me teeme tihedat sisulist koostööd, sest meie põhimõtted on ju väga sarnased – me soovime väärtustada pärimuskultuuri!

Püüame teha koostööd, kus võimalik, meil on ka ühised projektid ja kontsertkohtumised. August Pulsti Õpistu on kultuuriakadeemiaga koostöös käima lükanud Noore Muusiku Kooli kõigile, kes tulevikus pärimus- või jazzmuusikuks, muusika- või pilliõpetajaks tahavad saada.

Mis on lähiajal tulemas?

Jõululavastus “Pühadeks koju” on ka suuresti akadeemiaga seotud, sest selles astuvad üles akadeemia tantsu-, muusika- ja kunstideinimesed. Meie detsember ongi jõululavastusega täidetud – see on südamlik ja soe lavastus lampide, laulude ja lõhnadega, segu tantsust, teatrist ja muusikast. Tegemist on Tove Janssoni raamatul “Hilja novembris” põhineva koguperelavastusega.

Detsembris mängitakse seda etendust üheksa korda, on ka päevased ajad, Jõgevamaalt võib tulla terve perega, see on hea võimalus meie majaga tutvuda.

Etendus toimub väikeses saalis, seepärast oleks mõttekas piletid ette osta, kuid praegu veel kohti on.

21. detsembril on meie majas aida muusikute kontsert, siis esinevad meie töötajad, kellest päris paljud on muusikud. Esimene niisugune eksperiment oli meil septembrikuus. Huvitav oli kuulata maja haldusjuhi koos teiste pärimusmuusikutega saksofoni mängimas. Osa rahvast istus põrandal kaltsuvaipadel. Selline ebatraditsiooniline olukord oli mõnus.

Kas teie maja töötajad on kõik akadeemia taustaga või on neid ka, kes kahe jalaga maa peal? Kuidas majanduspoolega toime tulete?

Organisatsioon sellises mastaabis toimib meil alles lühikest aega, varem polnud aastaringselt tegutsevat maja, olid ainult kontserdid ja festivalid. Nüüd, kui organisatsioon on kasvanud ja kulud ka — 28 töötajat on põhikohaga palgal —, on meil olemas ka ratsionaalne finantsjuht, kes vaatab kõik plaanid üle. Meil valitseb siin loomingulisuse ja majandusliku mõtlemise vahel paras tasakaal.

Kas inimesed on piletihindadega rahul?

Üliõpilastele, õpilastele ja pensionäridele on meil soodustus. Oleme püüdnud hoida piletihinda võimalikult madalal, aga loomulikult on kallimate esinejatega kontserdid ikka pisut kallimad.

Me arvestame ka sellega, et Viljandisse tulek võtab paljudelt me külastajatelt lisakulutusi, seni on kõige kallim pilet, mille eest sai kaks kontserti ja ühe maailmamuusikapeo, maksnud 175 krooni. Enamasti on piletid vahemikus 50-100 krooni.

See on odav, kuidas välja tulete?

Peame maja ka välja rentima, selle arvelt saame korraldada pärimusmuusikakontserte.

Eesti Pärimusmuusika Keskuse üldine eemärk on pärimusmuusikat levitada, meie tegevuse  esmane eesmärk polegi tulu.

Kuidas sobivad teie majja lapsed ja kas on organiseeritud ka lastehoid? Kui suur võib veel sülle istuda?

Me küll soodustame seda, et lapsed ja noored käiksid kontsertidel, aga imikud saalis võivad teisi kontserdikülastajaid segama hakata. Oleme saanud folgi ajal piisavalt kommentaare, et kui saalikontserdil lapsed nutavad, siis segab see muusika kuulamist.

Lapsehoidmist pole me omas majas eraldi organiseerinud, meil pole ka selliseid inimesi, kes võiksid lapsi hoida. See on väga suur vastutus. Viljandi ainukese lastehoiukohaga Kukeräädsik, mis asub siinsamas, on meil koostöö küll, meie külastajad saavad oma lapsed sinna oluliselt soodsama hinnaga hoida viia.

Üldiselt oleme väga lastesõbralikud. Kui septembris olid esimesed rajumad kontserdid, siis olid hästi paljud siin väikeste lastega, kellel olid spetsiaalsed kõrvaklapid liiga kõrgete detsibellide summutamiseks. Meil on põhimõte, et sülelapsed saavad sisse ilma piletita.

iii

JAANIKA KRESSA

blog comments powered by Disqus