SOS Lasteküla Eesti Ühingu tegevdirektor Margus Oro on esimene tegevjuht, kes endiste sotsialismimaade hulgast valiti SOS Lasteküla rahvusvahelise föderatsiooni juhtimisnõukogu liikmeks neljaks aastaks.
Austrias Innsbruckis kogunes oktoobri keskpaigas selle maailmaorganisatsiooni senat. Tänavu suvel oli koos organisatsiooni peaassamblee, mis toimub iga nelja aasta tagant. Eesti Ühingut esindas seal tollane nõukogu esimees Gert Tiivas. Riikide nõukogu esimeeste hulgast valitakse Senat, nemad käivad koos paar korda aastas. Eestil Senatisse kohta saada ei õnnestunud. Seal esindavad Ida ja Kesk Euroopat Horvaatia ja Venemaa. Senatis on 20 liiget, pluss president ja asepresident. Nemad kohtusid Innsbruckis ja valisid juhtimisnõukogu.
Esimese valiku tegi Indiast pärit president Siddhartha Kaul.
Peaassamblee toimus 23.-25. juunil Innsbrukis. Lähtuvalt põhikirjast valitakse 4 kuu jooksul pärast peaassablee toimumist uus juhtimisnõukogu. Kõik riigid said esitada kandidaate 31. augustini.
Margus Oro teadis, et teda on kandidaadiks esitatud. Tavaliselt on kandidaate palju, suured või rikkamad riigid püüavad leppida kokku juba enne Senati otsustamist, kes juhtimisnõukogu liikmeteks võiksid saada, sest soovitakse jõuda töötava juhtimisnõukogu koosseisuni.
Kandidaatide hulgast teeb esimese valiku president ning esitab need nimed Senatile. Senati lõppvoor oli 13. oktoobril. Järgmisel hommikul saatis president õnnitluse kaheksale valitud juhtimisnõukogu liikmele. “Nii sain teada, et olen valitud. See oli kella 10.30 paiku, täpsustused pidid tulema kella 14 ajal, kui Innsbrukis peeti pressikonverents. Juhtimisnõukogu liikmed valiti neljaks aastaks,” rääkis Oro.
Kõik teemad, mis lähevad senatisse otsustamisele, saadetakse läbi juhtimisnõukogu. Rahvusvahelisel organisatsioonil on kolm juhatuse liiget – juhatuse esimees, teenustedirektor ja finantsdirektor. Tegevjuhtkond ei saa ilma juhtimisnõukoguta otsuseid teha, ta peab konsulteerima ja kui ta tahab teha ülemaailmseid otsuseid, siis just juhtimisnõukogu peab andma oma heakskiidu ja alles siis lähevad otsused senatisse. Enne senatisse hääletusele minekut võivad senaatorid juhtimisnõukogu liikmed välja kutsuda ja nõu küsida, samuti peab juhatus arvestama sellega, et juhtimisnõukogu võib pakutu tagasi lükata eelarvest kuni protseduurireegliteni, aga samas on juhtimisnõukogu ülesanne tuua riikide soov ja tahtmine föderatsiooni tasemele, näiteks et riigid ei saa sellise asjaga leppida või et just selliseid asju on vaja kiiresti lahendada. Juhtimisnõukogu on n-ö rohujuure tasandilt info tooja ja otsustaja mis koguneb vastavalt vajadusele ja asukohale.
Naabrid loodavad tema peale
Margus Oro ei tea, kes tema poolt hääletasid, sest hääletus oli salajane. “Ma tean, kes minu peale loodavad,” märkis ta. Mees selgitas, et ta nägi, millised riigid teda õnnitlesid. “Minu jaoks oli väga sümpaatne, et Läti, Soome, ja Bulgaaria mind moraalselt toetasid. Kuigi nimetatud kolmel riigil esindust Senatis ei ole. Pigem olin seda meelt, et Bulgaaria seisab Balkani poolele. Bulgaaria nõukogu esimees ja tegevjuht andsid aga väga selgelt mõista, et nemad on valmis kirjutama senatisse toetuskirja.
“Juhtimisnõukogu liikmeks saamine tähendab, et endine Ida- ja Kesk Euroopa vaatab nüüd minu poole ja tahab teada, mis ladvikus toimub, kuidas otsuseid vastu võetakse ning kas need otsused on kasulikud ka sellele osale Euroopast. Esimesed nõupidamised on kindlasti need, kus mul tuleb selgitada kogu otsuste vastuvõtmise protseduuri ja sedagi, kuidas need riikide huvid on seal esindatud,” lisas ta.
Põhikirjaliselt on juhtimisnõukogu liige sõltumatu ja allub niiöelda otse presidendile. Juhtimisnõukogu liige ei ole kohustatud andma aru, kuidas otsuseid vastui võetakse. Tegelikult tuleb võimalikult palju kuulata kõikide organisatsiooni liikmete häält. “Sellepärast püüan oma kolleegidega sellest rääkida ning esimesena kohtun just Bulgaaria ja Rumeenia esindusega” tunnistas ta.
Sierra Leone peab ootama
Tavaliselt koguneb juhtimisnõukogu Euroopas kas Saksamaal või Austrias ja mõnikord ka ekstreemsetes kohtades, kus on kriisid.
“Ma ei teadnud juhtimisnõukogusse kandideerimiseks nõusolekut andes, kuhu mu kandidatuur on jõunud, sest otsus tuli viimasel minutil ning vaheetappidest infot ei jagatud. Sellepärast võtsin ma arutada ühe teise väljakutse. Tänaseks ongi mu laual kaks valikut – kas juhtimisnõukogu liikmeks või Sierra Leonesse SOS lasteküla organisatsiooni reformima. Kodusõda ja võitlus ebolaga on viinud Sierra Leone lasteküla olukorda, kus kogu juhtimine ja personal vajavad uusi juhiseid. Nüüd tuleb kõike otsast alustada. Leida uus ja töötav meeskond kohaliksest. See võtaks aega minimaalselt pool aastat. Tänaseks olen otustanud, et jään juhtimisnõukogu liikmeks ning Sierra Leone jääb tahaplaanile, kui nad ei vaja mind näiteks hiljem. Niisugused on minu praegused plaanid,” rääkis Oro.
Tunnustus kogu Eestile
“Ma ütlen nii nagu sajad mujal olnud eestlased tagasi tulles räägivad, et kui hea meil on. Me viriseme väga palju ega pane tegelikult tähele, kui edukalt meil lähevad teatud protsessid. Meie latt on nii kõrgele seatud et me ei küüni selleni, kuigi teeme selleks meeleheitlikke katseid” tunnistas ta, “aga mitte saavutamine väsitab inimesed ära. Ja seda on minu meelest Eestis täna tunda.”
“Minu valimine SOS lasteküla maailmaorganisatsiooni juhtimisnõukokku on tegelikult tunnustus kogu Eesti sotsiaalsüsteemile, mis on 25 aastaga aina paranenud, vähemalt laste hoolekande osas. Loomulikult me tahame kiiremini, loomulikult me tahame paremini, aga iseenesest see toimib ja muutub üha sarnasemaks heaoluühiskonna riikidele.”
“Eesti näide minu puhul tähendab teistele väikestele ja vaesematele, et see on võimalik. Üks väike riik on otsustamise maailma tipu lähedal, me hingame seda õhku, milles otsuseid tehakse. Mulle saab see olema parajaks kokkumängimise proovikiviks. Organisatsioonis on 33,5 tuhat töötajat ja me aitame maailmas igapäevaselt 726 tuhandet last ja noort. Kui võtan selle juhtimisnõukogu liikmete koosseisu, siis praegu on seal kaheksa hulgas, pluss juhatus, sakslased, rootslane, kolumbialane, indoneeslane, ugandalane ja norralane. Me peame jõudma konsensuseni, ja see ei saa olema lihtne. Siin on näha, kuidas kontinentide kaupa on inimestele hääled tulnud, kuidas keegi on juhtmeeskonnas koha saanud. Ma tunnen Rootsi ja Saksamaa ning viimasest suvest Kolumbia esindajat. Kuidas teised riigid Eestisse suhtuma hakkavad ja kuidas nad Eestist aru saavad, sõltub nüüd minust, ma olen esimene eestlane, kellega nad kohtuvad ja peavad oma vaidlused ühe laua taga ära pidama. Ma soovin et Eesti tuleks rohkem pildile.”
Põltsamaale võib maju juurde tulla
“Eestile tähendab see, et meie organisatsiooni vaadatakse kui üht sellist, mille järele tasub joonduda. Kiiret, muutuvat ja lubadusi täitvat organisastiooni.“Me vaatame väga selge pilguga praegu, et Põltsamaa lasteküla vajaks üht või kaht lisamaja ehitamist. Näen siin vajadust ja võimalust ning ka perevanemad on suurepäraselt oma tööga hakkama saanud. Järgmisel suvel avame Kohtla-Järvel uue lasteküla ja seda korterites ning paarismajas. Praegu on kõik meie lastekülad Eestis lapsi täis.
Meil käib kampaania perevanemate leidmiseks, mis tähendab, et neid, kes meile tööle tahaksid tulla, on päris palju. Pea 100 inimest on meiega ühendust võtnud.
Lapsi saab ka oma kodus kasvatada
Minu soov on, et Eestis süveneks trend, et need perevanemad, kes tahaksid SOS lasteküla heaks töötada, saaksid seda tööd teha oma kodus. “Me ei otsi perevanemaid ainult lasteküladesse. Näiteks 50-aastased, kelle oma lapsed on suureks kasvanud, kellel on oma majapidamine, elumaja või korter , mis on oma lastest tühjaks jäänud. Me oleme valmis koolitama neid inimesi, et nad saaksid võtta neli kuni kuus last, võib olla ka vähem, me koolitame, toetame ja aitame korrastada nende kodud selliseks, et nad aitaks kasvada abivajavail lastel. See on ka natuke regionaalpoliitika, ei pea hakkama vaatama suurlinnade poole, vaid inimene võib elada siin Jõgeva või Põltsamaa vallas ja leida töö,” rääkis SOS Lasteküla Eesti Ühingu tegevjuht.
Margus Oro hinnangul on lähiaastate küsimus, kui Eesti astub uue sammu, väljudes traditsioonilise lasteküla vormist. “Juhtimisnõukogus saan taolisi arenguid ka teiste riikide osas ainult toetada,” lisas ta.
HELVE LAASIK
