Kondiitriäri kinnipanemine ei ole tingitud konkurentsist ega ka kehtima hakanud nn euronormidest. “Euronormide täitmisega meil probleeme ei ole,” kinnitas äri omanik ja juht Mare Urmet.
“Olen juba 17 aastat seda tööd teinud ja aeg on ümber saanud. Aastaid on mul omajagu, olen pensionär ja arvan, et minu tegemised on tehtud. Äri sulgemise üheks põhjuseks on seegi, et pole inimest, kes minu tööd jätkaks. Ma tänan kõiki inimesi, kes on minuga koostööd teinud,” rääkis füüsilisest isikust ettevõtja Mare Urmet. Tema äri on kirjas ka äriregistris, mistõttu ta peab samasugust raamatupidamist kui osaühingudki.
30-kilone tort Jõgeva linna päevadeks
Siimustis valmistatakse saiu, küpsiseid, kooke ja torte, kokku 60 nimetust tooteid. Üheksat sorti peamiselt kiloseid torte valmistatakse rohkem nädalalalõppudel.
Kõige suurema tordi valmistas äri eelmisel aastal Jõgeva linna päevadeks. Kolmkümmend kilogrammi kaalunud tort pandi kokku neljast tükist.
Mare Urmet hakkas pagari- ja kondiitritooteid valmistama 1987. aastal. Siis tegi ta isegi Livikole piparkooke. Ärile aitas jalad alla baar nimega Must Kass, mis töötas aastatel 1988-1992.
Konkurentsi Mare Urmet ei karda. Ja tal on hea meel, et ei pea ruumide eest renti maksma. 1997. aastal võttis ta laenu, ehitas valmis juurdeehitise ning ostis ka auto, millega saab kauba tellijatele kohale viia.
Tootmisvõimsused suuremad kui nõudmine
Mare Urmeti andmetel olid ärile kõige paremad aastad 1999, 2000 ja 2001. Näiteks oli äri 2000. aasta maikuu käive ligi 75 000 krooni. Keskmiselt oli aastakäibe suuruseks ligi 800 000 krooni. Siis nõuti kõike ja hommikust õhtuni sai ka tööd tehtud.
“Tänase päeva käive oli aga näiteks ainult 1300 krooni, mis meid ei rahulda, sest meie päevane tootmisvõimsus on oluliselt suurem,” märkis läinud teisipäeval Mare Urmet.
Kunagi veeti Siimustist pagari- ja kondiitritooteid Mustveesse ja Tartusse. Näiteks võttis siis Mustvees üks kauplus üle 20 tordi. Mõned korrad käidi isegi Tallinnas.
Aastaid tagasi lõpetati aga toodangu Tartusse viimine ja praegu ei veeta kaupa enam ka Mustveesse.
Kolm korda nädalas viiakse praegu rullbiskviite, plaadikooke ja torte Põltsamaale.
Tänaseks on väikesed kauplused kadunud nii Mustveest kui ka Jõgevalt.
“Suured tootmisettevõtted ja kauplused neelavad väikesed lihtsalt alla. Mul ei ole suurte vastu midagi, kuid ka väikesed võiksid elada,” avaldas Mare Urmet arvamust.
“Jõgeva Majandusühistu Siimusti kauplus võtab aga praegugi iga päev ja väga hästi müüki meie valmistatud tooteid. Siin on lasteaed ja kaks kooli. On ka suuri tööandjaid, näiteks AS Cobra Grupp, kust inimesed tööd ja palka saavad. Peamine turg ongi hetkel Siimustis, Jõgeval, Tormas, Vaiatus ja Sadalas. Kokku varustatakse pagari- ja kondiitritoodetega tosinat Jõgevamaa kauplust.
Pagari- ja kondiitritooteid ei saa aga lattu toota. See, mis täna valmistati, tuleb homme maha müüa.
“Kui näiteks maakauplus tellib meilt ainult 50 krooni eest kaupa, siis on see on meie mõistes väike kogus. Need tooted tuleb meil aga kauplusse ise kohale vedada, mis ei ole sugugi odav lõbu,” nentis Mare Urmet.
On kurb tõsiasi, et kõik toiduainetetööstuse ettevõtted, ka väikefirmad, ei rahuldu ainult kohaliku turuga, vaid püüavad haarata endale kliente kaugemalt. Kogused, mis sinna viiakse, on aga väga väikesed. Mõni pood rahuldub isegi paari saiaga. Näiliselt on ostjal siis suur valikuvõimalus, kuid tegelikult on tema eelistused juba välja kujunenud ja vaevalt ta seda muudab.
Kuigi paljud kondiitrid töötavad öösiti selleks, et hommikuks värskeid tooteid pakkuda, ei ole Maret Urmet seda teed läinud. “Meie inimesed öösiti ja pühade ajal ei tööta. See ei ole elu, kui pereinimene peab öösiti ja pühade ajal kodunt ära olema,” märkis ta.
“Rahval ei ole raha ja seetõttu ostetakse kondiitritooteid järjest vähem. Tänavu osteti isegi vastlakukleid ja naistepäevaks torte vähem kui mullu. Mina usun küll, et pärast 1. maid, kui me oleme juba Euroopa Liidus, alles näeme, kui vaesed me tegelikult oleme,” täheldas kondiitriäri juht ja omanik.
Esimesest maist kallinevad teatavasti suhkur, bensiin ja jahu ning palju muudki. Kulukaks läheb vedu, samuti läheb palju raha elektrile ja riigimaksudele.. Toodete omahinnad kallinevad pärast 1. maid väga kiiresti ehk peaaegu üleöö ja küllalt oluliselt, kuid samas on valmistoodete hinnad küllalt madalal tasemel ja ei pruugi nii kiiresti tõusta kui kulud. Sellises olukorras on väikeettevõttel väga raske kulusid ja tulusid tasakaalus hoida, rääkimata kasumi teenimisest.
RAIVO SIHVER
