55 aastat tagasi, 1959. aasta 28. augustil abiellusid Jõgeval Mare ja Mihkel Metsur. Paar on üles kasvatanud kaks tütart, praegu on neil kolm lapselast.
Mare ja Mihkel on minu vanavanemad, tulen nende juurde alati rõõmuga, sest nende kodu on soe ja hubane ning nad hoiavad väga kokku. Viiskümmend viis aastat kooselu on tõsine katsumus, sellepärast tahangi vanavanemate kogemusi ja tähelepanekuid lugejatega jagada.
“Kokku jäime sellepärast, et olime liiga laisad, et uut vaadata,” viskab Mihkel nalja. Tõsinedes täiendab: “Meil olid ühised huvid.”
Kui küsin, kuidas nad niikaua kokku on suutnud jääda, vastavad mõlemad nagu ühest suust: “Tänu minule”.
Mare lisab: “Et ma nii tubli olen ja teda kogu aeg kamandan. Sellist kannatust igaühel ei ole.
Meil olid lapsed ja Mihkel ütles ka kogu aeg, et ei saa aru nendest meestest, kes võtavad teise naised ja lähevad. Kas neil häbi pole, kui lapsed tulevad vastu ning nemad tulevad teise naisega. Mina mõtlesin samuti, et kuidas nii saab. ”
Võlusid loomulikud lokid
Mihklil löövad küsimuse peale, kuidas nad Marega kokku said, silmad särama ning naeratus tuleb näole. “Nooruse lollus. Laiusel olid rahvamajas peod ja tantsuõhtud. Tantsul saime kokku. Tal olid nii ilusad loomulikud lokid, need jäid silma. Keskkoolis olin rahvatantsus, Mare tantsis Laiusel. Tantsuga me tutvusimegi. Mare oli Laiusel aiandusbrigadir. Mare tantsis, mina laulsin ja tegin näitemängu. Niimoodi oligi.
Peale keskkooli käisin sõjaväes. Kui sõjaväest tulin, hakkasime käima.”
Mare täiendab: “Meil olid kinod ja tantsuõhtud, nagu noored ikka, mängisime palli ja kiigel käisime. No ja siis hakkas ja hakkas ja hakkas…
Mul oli palju sõbrannasid, kellega kinos käisime. Pärast kino olid tantsuõhtud, kuhu ka meie läksime. Meile meeldis hirmsasti tantsida. Mihkel ka tantsis. Avatantse tegime ühtelugu.
Mihkel oli temperamentne, sihvakas, tantsis hästi. Mul oli palju kavalere, aga Mihkel sai valitud, kuna ta ilus pikk poiss oli. Mulle ei meeldinud juhmakad poisid, mulle meeldisid pikad ja sirged. Tahtsin, et mul mehest tugi oleks.”
Mare oli abielludes 21, kurameerimine kestis kaks-kolm aastat. “Mihkel oli sõjaväes, sellepärast ei saanud enne abielluda.”
Mare oli seitse aastat lastega kodus
Mare tunnistab, et lapsed ei tulnud kogemata, nad olid väga oodatud. “Kõik rääkisid, et miks need pulmad ikka tulid, et kindlasti on laps tulemas. Aga näe, mitu aastat ei tulnud. Ma hoidsin teiste lapsi ja siis mõtlesin, et mispärast ma teiste lapsi hoian. Võiks meil endil ka olla…
Pärast laste saamist kasvatasin neid seitse aastat kodus. Kui vanem tütar kooli läks, läksin tööle. Varsti läks ka noorem tütar kooli.”
Tüdrukud käisid igal pool, nad olid hakkajad. Käisid malevas, esinesid ja said aukirju.
Marele meenub, kuidas Marika kadunud oli. “Tavaliselt mängisid lapsed ikka teistega oma õues, aga siis vaatasime, et laps kadunud. Meil oli kodu lähedal solgiveetünn, mina ütlesin, et äkki kukkus sinna sisse. Mihkel käis vaatamas, aga ei leidnud kedagi. Aga meil samal ajal ehitati koolimaja, läksime vaatama ja leidsime lapse koolimaja tagant.”
Palju oldi koos lastega
Mihkel räägib, kuidas ta tütar Marje jalgrattaga sõitma ja ujuma pidi õpetama. “Marje oli kõige jonnakam ning tahtis alati kõike ise teha. Tahtis kaherattalise jalgrattaga sõitma õppida ja et mina teda õpetaksin. Tulen ükskord töölt koju, tema oskab juba ise rattaga sõita.”
Mare: “Ja kuidas ta õppis siis: võttis aiapostist kinni ja nii kange oli, et näidata isale, et sul ei olegi vaja õpetada. Muudkui üritas, kuni ühel hetkel oskas.
Käisime nooruses koos palju ka jõe ääres, Mihkel tuli lõunapausi ajal ka sinna. Marje oli vees, isa kesk jõge ja ütles, et tule, tule. Marje hakkas ujuma ja lõpuks tuligi isa juurde. Marje on kange tüdruk.
Käisin suusatamas, tegin kergejõustikku. See oli hästi tore aeg. Tol ajal sai iga asja eest auhinna, mul olid siis lapsed kaasas ning nemad said kogu aeg valida, mida nad tahavad.”
Mihkel meenutab, et käidi teatris ja kinos. “Lapsed tulid koju: lähme, isa, kinno. Läksimegi. Lastega sai iga kord laulupeol käia ja Tallinna loomaaias. Korraldasime koos tööstuskombinaadiga lastele jalgrattavõistlusi. Noorena sai ka male- ja kabevõistlusi läbi viia.”
Kannatust peab olema
Vestluse ajal jagelevad Mare ja Mihkel tikrite pärast. Mihkel süüdistab Maret, et see sööb kõik tikrid ära. Selliseid väikseid naljaga mõeldud nääklusi tuleb tihti ette, aga see annab suhtele vürtsi.
Mare lisab, et kiskunud ja kolkinud nad teineteist ei ole. “Eks vaidlusi ikka on,” tunnistab ta. No millises peres neid poleks!
Rasketest aegadest saadi üle kannatliku meelega. Mihkel ütleb, et tuleb kannatada. Mare noogutab. “Jah, kannatust peab olema. Üksteise mõistmist. Me tegime kõike koos – mina pesin pesu, tema pani nöörile kuivama. Naised rääkisid, et Mihkel riputab pesu paremini kui mõned naised. Ma õpetasin ta välja,” naerab Mare. Koos tehti puid, laoti.
“Ühine mõte oli meil ikka. Kõik suvepuhkused veetsime tädi juures Pirital. Kuna tädil lapsi ei olnud, sai seal palju oma lastega oldud.
Käisime ikka igal pool, ka lõbustuspargis.” Mare käis koos lastega karusselliga sõitmas. Mihkel ostis pileteid ja Mare lastega muudkui sõitis. Ikka nii, et ühe pealt maha ja teise peale edasi.
Mihkel tunnistab, et nad käisid kõikvõimalikud kohad lastega läbi. “Soomes käisime, kui lapsed väikesed olid, nii tore oli.”
Mare tuletab meelde, kuidas ta käis lastega järve peal sõitmas. “Riias ja Siguldas käisime.
Suvel käisime ka maal vanematel abiks. Vedasime Mihkliga kahekesi heinu ka siis, kui kõik teised juba puhkasid. Tänu sellele saime Soome. Terve puhkuse aja tegime tublisti tööd, et saaks lõpuks ka reisile minna.”
Mihkli ema oli üksi, temal käidi abiks lambaid talitamas. “Saime endalegi lamba ja lõnga.”
Igal aastal ostsime Mihklile ülikonna, ta käis tööl soliidselt riides. Naised kõik ütlesid, et vaadake, Metsuri Mihklil ei ole kunagi särk must. Et meestel on särgikraed mustad, aga temal ei ole mitte kunagi.”
MARE METSURI ELUKÄIK
*Sündis 1938. aastal
*Õppis Räpina aianduskoolis
*Töötanud Laiuse aiandis, Tartu õmblusvabrikus “Sangar”, Jõgeval teeninduskombinaadis
*Kahe tütre ema, kolme tütretütre vanaema
MIHKEL METSURI ELUKÄIK
*Sündis 1936. aastal
*Õppis Jõgeva keskkoolis
*Töötanud rahvakontrollis
*Kahe tütre isa, kolme tütretütre vanaisa
i
MARIE METSUR
