Mood on noorte jaoks väga oluline ja mängulusti vallandav teema. Mida vanemaks inimene saab, seda enam jääb mood muude, elulisemate asjade varju ja seda vähem pööratakse tähelepanu oma väljanägemisele. Augusti teisel päeval avati Jõgeval Betti Alveri Muuseumis meeleoluka moeshowga Piret Järve näitus “Õigustatult naine”.
Avaneb eesriie ja süttivad tuled. Pikale punasele vaibale kahe toolirea vahel sammuvad modellid, üks kenam kui teine. Kuus pikka ja hoogsat tüdrukut, enesekindlad ja lustakad, seljas kostüümid, peas ootamatud värvilised lisandid. Meeleolu lisavad JJ Street Dance Company tantsijad. Üks meeloodia kasvab üle teiseks, vahelduvas värvilises valgusjoas toimuv liikumine on katkematu, sujuv, vaimukas. Publik on hetke üllatuse lummuses — ja möödas see show ongi.
iii
Rõivakomplektide autori, kevadel Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiilieriala lõpetanud Piret Järve rõõmuks on kohal palju noori ning sõpru ja tuttavaid Jõgevalt, Tartust ja Põltsamaalt. Modellidest viis on Jõgeva neiud, üks tartlanna. Tänu tantsuharrastusele on neiud õppinud end ka kriitiliste pilkude all vabalt ja hästi tundma. Piretilegi on olnud ta ettevõtmises suureks abiks kunagine osalemine Sirje Heina Sixtina moekoolis ja Merleen Läänemäe tantsutunnid. Kuut erinevate huvidega noort neidu pole olnud siiski lihtne esinemiseks kohale saada, seda enam, et showle eelnesid veel õmblejaproovid, liikumisproovid, meik ja juuksuritöö. Tänusõnu on Piret Järvel põhjust jagada nii modellidele kui ka Piret Pruusile, kes on töötanud juuksurina, ent nüüd õpib Viljandis tantsuõpetajaks.
Meestelt naistele
iii
Kuna ahvatlevalt naiselik korsetiteema on noort kunstnikku ikka ja jälle meelitanud kangapoodides kõndima ja pliiatsit haarama, siis sellele teemale keskendus ka tema diplomitöö. Tulemusena valmis kolm rõivakomplekti ja lühiülevaade naistemoe arenguloost ehk täpsemalt sellest, kuidas jõudis meeste ülikond naiste selga.
iii
Uurimusest selgub, miks mehelik riietumis- ja käitumislaad teatud perioodil jõuliselt naistemoodi tungis, sundides taanduma naiselikke tavasid, kombeid, etiketti, õrnust ja veetlust, aga ka piinarikkaid ohverdusi ilu nimel. Naistemoe uuenemise taga olid mitmed sotsiaalsed, poliitilised ja ajastu mentaliteediga kaasnenud muutused.
iii
Naiste riietumisstiili muutis muu hulgas uute hobide ja tegevuste pealetulek. Näiteks sportides vajasid naised suuremat liikumisvabadust, kui nende poolt senini kantud korsetid ja pikad seelikud lubasid. Seetõttu tuli lisaks ilule hakata mõtlema ka mugavusele ja praktilisusele.
iii
K. Mulvey ja M. Richardsi raamatust “Meie sajandi iluideaalid” võib lugeda, et üheks esimeseks uueks sportlikuks hobiks, mis naiste seas 1890. aastatel kiiresti populaarseks sai, oli jalgrattasõit. Selle jaoks oli tarvis riideid, mis oleksid mugavad ja mida jalgrattakett ei määriks. Esialgu oli Inglismaal ja Euroopas kombeks kohandada naiste tarbeks meeste sportlikke kehakatteid, püüdes anda neile lisaks muljet haprusest ja abitusest, aga Amelia Bloomer mõtles välja puhvpüksid. Esialgu ei olnud neil edu, kuna neid peeti liiga jultunuiks ja väheelegantseiks, kuid hiljem võeti vastu otsus, et koos jakiga on nad ajutise riietusena vastuvõetavad.
iii
Peale jalgrattasõidu said naiste hulgas populaarseks tennis, golf ja suplemine. Ratsutanud olid naised juba varem ja ratsariiete osas suuri muudatusi ei toimunud: sel puhul kandsid naised meeste ratsaülikonda, millele oli viisakuse mõttes külge õmmeldud põllekujuline esitükk. Selline riietus pani naised ka vastavalt käituma. Nagu mehedki, kõndisid nad neis rõivais üleolevalt, uhkelt ja hoopleval kõnnakul.
Kannapöördesajand
iii
XX sajandil tegi rõivamood, mis sajandeid üsna mõõdukas tempos muutunud oli, väga äärmuslikke kannapöördeid ja seda just naiste puhul, sest naised said järjest rohkem õigusi ja vabadust ning muutusid üha võrdsemaks meestega. Naisõiguslaste liikumine avas naistele pääsu uutele töökohtadele, ent naised osalesid ka Esimeses maailmasõjas. Vorme ja töökombinesoone tuli nende jaoks naiselikumaks kohandada juba nende kehakuju tõttu. Samal ajal tõi halli tavaellu glamuuri Hollywood: suureks rõivamoe mõjutajaks saigi just filmitööstus.
iii
XX sajandi lõpuks olid naised iseseisvuse ja võimalusterohkusega niivõrd harjunud, et millegagi šokeerida polnud praktiliselt enam võimalik. Selleks, et silma paista ja läbi lüüa, pidi naine olema moraalselt tugev ja millegi poolest erinev. Üheks selliseks näiteks on pop-ikoon Madonna, kes on tihti mänginud meheliku-naiseliku piiril. Oma käitumise ja riietusega murrab ta kaanoneid ning paneb naisi end meeste riietes ja rollis mugavamalt tundma.
iii
Ka Pireti kollektsiooni ideeks oli mängida meheliku ja naiseliku piiril, sobitada kokku meheliku ja naiseliku rõivastuse detaile, tuua sekka kilde erinevatest kultuuridest ning hoolitseda selle eest, et tulemus oleks harmooniline ja kaasaegne. Teisest küljest soovis ta näidata, milliseid võimalusi annab klassikaliste meeste ülikondade ja ise pealetrükitud mustriga täiendatud kileriide taaskasutamine. Neist materjalidest valmisid korsett-kostüümid, mille lõiked olid inspireeritud nii naiselikest korsettidest kui ka meeste pintsakutest, mille äratuntavaid osi on komplektides veel näha.
iii
Moeshowl näidatud kollektsioon koosnes kuuest komplektist, millest kolm valmisid Piretil Tartu Kõrgema Kunstikooli diplomitööna. Just need komplektid on nüüd välja pandud ka näitusele. Lisaks neile saab näha Alan Proosa moefotosid ja Pireti moekavandeid.
iii
Siinkohal soovib noor kunstnik tänada Kristina Paju mõistvuse ja julgustamise eest diplomitöö koostamisel ja Mare Veenperet abi eest lõigete konstrueerimisel. Tänud ka Triin Isakule, fotograaf Alan Proosale ja Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupile! Näitus “Õigustatult naine” jääb avatuks 30. augustini.
HELE RAND
