Taasiseseisvunud Eestis on õpilasmalevad praegusel kujul tegutsenud alates 1993. aastast.
Tänu riigi toetusele ning tublidele malevakorraldajatele on malevaliikumine järjest kasvanud. Töökogemust malevas pakutakse keskmiselt 5000 noorele aastas.
Õpilasmalevad ühe noorsootöö osana on noorte konkurentsivõime suurendamisel olulise tähendusega, kuid mitte ainuke võimalus. Noorsootöö on laia haardega valdkond, mis pakub noortele mitteformaalset õpet ning mille tegevustespektri loomisel jälgitakse noorte vajadusi, soove ja huvisid.
2011. aastal poliitikauuringute keskuse PRAXIS ja Eesti Noorsootöö Keskuse poolt välja antud “Noorteseire aastaraamat 2010: Noored ja tööturg” toob välja, et tööandjad vajavad üha enam töötajaid, kellel on omavahel ristuvad põhioskused, näiteks probleemide lahendamise oskus, analüüsivõime, kommunikatsioonioskused ja muud “mitterutiinsed” oskused. Eesti tööandjad väärtustavad juba praegu erialaste teadmiste ja oskustega võrdselt erialaüleseid pädevusi – sotsiaalseid oskusi, õppimisvõimet, kriitilist mõtlemist, arvutioskust ja ka eneseväljendust. Seda kõike aitab noorel arendada õpilasmalev.
Õpilasmalevate ajalugu ulatub tagasi nõukogude aega, mil paljud noored asusid suvevaheajal tööle peamiselt maapiirkondadesse ning peamiseks töövaldkonnaks oli põllumajandus. Tolleaegse ettevõtmisega on tänapäevasel maleval kaks ühisosa – nimi õpilasmalev ja võimalus teenida raha.
Maleva sisuline kontseptsioon on aga muutunud. Noorte jaoks on ilmselt endiselt väga tähtis taskuraha teenimise võimalus, kuid nii riigi kui õpilasmalevate rahastaja jaoks on sellest veelgi olulisem, et noored on turvalises keskkonnas koos asjatundlike noorsootöötajatega ja valmistavad end ette tööeluks. Malevas saavad noored proovida mitmesuguseid ameteid, kujuneb tööharjumus, töösuvele eelneval koolitusel saadakse teadmisi tööseadusandlusest, CV koostamisest ja karjääri planeerimisest üldiselt. Maleva korraldaja peab tagama malevlastele turvalisuse ning tööle lubatakse ainult tunnustatud noorsootöötajaid (maleva rühmajuhiks tohib olla vähemalt laagrikasvataja tunnistust või noorsootöötaja III kutset omav isik).
Haridusministeerium eraldas Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel 2011. aastaks pea 100 000 eurot õpilasmalevate korraldamiseks ja arendamiseks, millega toetatakse 45 malevakorraldajat.
Malevlased osalevad puhastus-, koristus-, heakorratöödel kohalikel turismi-, hariduse-, ajaloo- ja kultuuriobjektidel. Lisaks on malevlased tööl marjakasvatustaludes, Riigimetsa Majandamise Keskuse loodusobjektidel, omavalitsuste suursündmustel, rabades, heinateol ja mujalgi.
Pea kahekümne tegutsemisaasta jooksul on peamisteks tööandjateks olnud kohalikud omavalitsused. Kahjuks ei ole eraettevõtete aktiivsus piisavalt suur, siiski on malevlastele tööd pakkunud mitmed ettevõtted. Näiteks taime- ja loomakasvatusega tegelev OÜ Weiss on noortele tööd pakkunud juba 10 aastat. Firma juhatuse liige Tarmo Mätas, kes ise töötas malevas 1980. aastatel, peab samuti oluliseks noortes tööharjumuse kujundamist. Kuigi alaealiste töölevõtmisega kaasnevad mitmed kitsendused, on see siiski tööandjale võimalus olla sotsiaalset vastutustundlik ning tutvustada oma ettevõtet ja valdkonda järgmisele põlvkonnale.
TONI KÄSPER, projekti “Õpilasmalevad 2011” projektijuht
