Vana asi on lummav. Ja eriti põnevaks muudab selle lugu, mis ühe või teise iluasja või tarbeesemega aastakümnete või isegi sajandite tagant meie päevini kaasa tulnud.
Möödunud nädalal avati Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis ühisnäitus, kuhu kõik meie maakonna minevikku salvestavad asutused selle välja toonud, mis nende valdustes omapärasemat on.
Idee on tõesti hea, sest lisaks huvi äratamisele eksponaatide vastu suureneb sellise näitusega huvi ka meie muuseumide vastu üldse. Igale väljapanekule lisatud väikeselt maakonna kaardilt saab ka viite, kus üks või teine neist asub. Eksponaatide hulgas, mille otstarve ja päritolu üldteada, leidub aga ka puust ese Tabivere Vallamuuseumist, mille kohta keegi enam öelda ei tea, milleks seda omal ajal tarvitati. Võib arvata, et selliseid mõistatuslikke esemeid tuleb siin-seal mujalgi päevavalgele, kui koristatakse sajandivanust keldrit või tuhnitakse pööningul, kuhu keegi aastakümneid jalga tõstnud pole.
Aeg-ajalt tuleb päevavalgele ka vanu fotosid, mis tehtud möödunud sajandi alguskümnendeil või varemgi, kuid kuhu jäädvustatute nimed meile mõistatuseks jäävadki, sest need, kes sellest pajatada mõistaksid, on ammu igavikuteel. Seepärast on oluline, et me mineviku vastu huvi tunneksime ning salvestaksime-talletaksime tulevastele põlvedele kõik, mille kohta vanimad elusolijad praegu veel seletusi jagada oskavad.
17. veebruar 2009
