Kultuuriministeerium eraldas hiljuti 200 000 krooni ulatuses arendusraha, millest saavad osa 16 Eesti väikemuuseumi, sealhulgas Jõgeval tegutsev Betti Alveri Muuseum. Viimases kulutatakse saadud toetussumma – 10 000 krooni – eakate jõgevlaste mälestusi sisaldava veebiraamatu loomiseks. See peaks saama huvilistele kättesaadavaks paari kuu pärast.
Eakate jõgevlaste mälestusi hakkasid Betti Alveri Muuseumi töötajad koguma umbes kaks aastat tagasi.
“Mind huvitas eelkõige ligemale seitsme aastakümne tagune pööre ajaloos: see, kuidas edukalt arenev ja hästi toimiv linnaelu okupatsioonide ja sõja tagajärjel pea peale pöörati,” ütles Betti Alveri Muuseumi juhataja Toomas Muru. “Nimetatud sündmused muutsid kardinaalselt inimsaatusi, ka linna hoonetest põletati sõja ajal maha tervelt 60 protsenti. Et see materjal, mis mind huvitas, kätte saada, koostasin küsimustiku, milles viis esimest küsimust käsitlesid sõjaeelset elu, viis aga sõja-aastaid ja sõjajärgset aega. Osa inimesi vastasidki kirjalikult neile küsimustele, osa aga käisid siinsamas muuseumis oma mälestusi rääkimas.”
Suulised mälestused salvestati ja muuseumi varahoidja Heli Järv? kirjutas need helikandjalt maha. Järgnes mahukas tekstide toimetamise töö, mis kirjalike mälestuste puhul oli mõnevõrra lihtsam, suuliste mälestuste puhul lähtuvalt suulise kõne spetsiifikast aga tükk maad aeganõudvam. Teksti korrastada, ümber struktureerida, alapealkirju panna ja muud seesugust teha tuli aga ka kirjalike mälestuste puhul. Tekstide mahakirjutamiseks ja toimetamiseks oligi ette nähtud pool kultuuriministeeriumi eraldatud rahast, teine pool kulub veebiraamatu või, nagu Toomas Muru täpsustas, koguni veebiraamatukogu mooduli loomiseks.
Soovitus kujundajalt
“Algselt kavatsesime eakate jõgevlaste mälestuste põhjal välja anda ainult traditsioonilise paberkandjal raamatu, ent raamatu kujundaja Andres Rõhu pakkus välja mõtte teha ka virtuaalne veebiraamat,” ütles Toomas Muru. “Sellised raamatud on viimasel ajal üsna populaarseks muutunud ja kui Rõhu üht sellist meile näitas, arvasime, et võiksime tõesti ka taolise innovatiivse lahenduse ära proovida. Seda enam, et paberkandjal raamatu trükikulud on üsna suured: ka pelgalt kolmesajane tiraazh läheb maksma 25 000 krooni ringis. Üksnes veebiraamatuga piirduda me aga ka ei tahtnud, sest siis jääks eakamatel inimestel, kellele üllitis kõige suuremat huvi pakub, raamaturõõm üldse saamata. Nüüd siis teemegi nii, et eakamatele mõeldes üllitame paberraamatu, moodsama meedia kasutajatele mõeldes virtuaalraamatu.”
Raamat hakkab kandma pealkirja “Mälestuste Jõgeva” ning paber- ja veebiväljaande puhul saab kasutada enam-vähem sama kujundust – ainult mõnede väikeste tehniliste iseärasustega. Raamatu kujundamiseks eraldas raha Eesti Kultuurkapital.
“Veebiraamatu saab üles panna nii Betti Alveri Muuseumi kui ka Jõgeva linnavalitsuse kodulehele,” ütles Toomas Muru. “Samas ei tahaks me oma kodulehel piirduda ainult selle raamatuga, vaid luua sinna terve virtuaalraamatukogu. Peale “Mälestuste Jõgeva” võiks seal olla vaadeldav meie muuseumi tutvustav brošüür, mis trükitud kujul juba otsa lõppenud, ning muudki huvitavat, kaasa arvatud mitmed heli- ja videofailid: veebiraamatukogus on seegi ju võimalik.”
Interaktiivse veebiraamatukogu mooduli väljatöötamiseks kasutataksegi poolt kultuuriministeeriumi eraldatud toetusest ja sellega hakkab tegelema Heiki Vilep firmast A-Disain, kes on tuntud ka lastekirjanikuna.
Tosin tagasivaadet
Raamat “Mälestuste Jõgeva” sisaldab tosina inimese meenutusi. Lisaks kahe viimase aasta jooksul Aita Ränkelilt, Väino Luhtilt, Silvi Moorilt, Karl Ojalt, Helmi Mattiisenilt, Ilmar Tammarult, Vaike Pärnalt, Evi Kuntult, Heino Koselt, Maie Vakarilt ja Evi Tähelt kogutud materjalile lülitati käsikirja ühe Jõgeva linna tänase ilme kujunemisel suurt rolli mänginud mehe, kunagise linnaaedniku Aleksander Orase (1891-1985) aastakümnete eest kirja pandud mälestused. Raamatu kujundamisel kasutatakse nii Jõgevat kujutavaid vanu fotosid kui ka mälestusi kõnelnute-kirjutanute kodusest arhiivist pärit pilte.
“Õpikuis ja teadustöödes kajastub ajalugu ühel, inimeste mälestustes aga pisut teisel viisil: läbi jutustaja enda vahetu kogemuse ehk n-ö rohujuuretasandilt vaadatuna. Kaasajal nimetatakse sellist ajalookäsitlust mentaliteediajalooks,” ütles Toomas Muru. “Eakate jõgevlaste jutustatud lugudes tulevad välja eri vaatenurgad, mis tingitud inimeste erinevast taustast. Meenutajate hulgas oli ju nii neid, kes kasvasid jõukas kodus, kui ka neid, kes ei saanud vaesuse tõttu piisavalt kooliski käia. Päris huvitav oli kõrvutada ka ühes peres kasvanud venna ja õe mälestusi. Tüütuteks tülitegijateks ei pidanud meid aga ükski eakas jõgevlane, kellelt mälestusi küsisime. Pigem tundsid nad ikka rõõmu, et väärtustasime nende elukogemust.”
Jõgeva linna 70. sünnipäevale pühendatud raamatu “Mälestuste Jõgeva” paberkandjal ilmumist toetavad Jõgeva linnavalitsus ja Betti Alveri Fond, ent ka annetused trükikulude katmiseks on oodatud. Annetusi saab teha Betti Alveri Fondi Sihtasutuse arveldusarvele nr 10102033130000 SEB Pangas. Kõik toetajad saavad ilmuva raamatu omanikuks. Raamatut saab ka juba ette tellida nii raha eelpool toodud pangaarvele kandes (85 krooni, selgitus “Tellin raamatu „Mälestuste Jõgeva””) kui ka sularaha eest linnaraamatukogus ja muuseumis. Nii paber- kui veebiraamatut on plaanis esitleda jõulude eel Betti Alveri Muuseumis.
RIINA MÄGI
