Jõgeval tegutsev Betti Alveri muuseum on vaatamata oma lühikesele “eluloole” näidanud end päris tubli raamatukirjastajana. Muuseumi viiendaks sünnipäevaks valmis sarja “Mälestuste Jõgeva” teine raamat “Ettevõtete ja asutuste Jõgeva”.
Raamatu on Ülo Pärna poolt kogutud materjalide põhjal koostanud Betti Alveri muuseumi juhataja Toomas Muru.
“Mina esitasin Toomasele materjalid ning tema tegi nende hulgast valiku,” ütles Ülo Pärn.
Jõgeva linna puudutavat materjali on 1960. aastast siin elanud Ülo Pärn kogunud mitukümmend aastat, kusjuures mitte raamatu tegemise plaaniga, vaid lihtsalt huvist asja vastu.
“Minu jaoks on kodukoha ajalugu puudutavad arhiividokumendid ja ajaleheartiklid põnevam lugemismaterjal kui ilukirjandus,” tunnistas Ülo Pärn. “Nii olengi aastakümnete jooksul loendamatuid tunde arhiivides ja kirjandusmuuseumis istunud ning lugenud ja väljakirjutusi teinud, hoolimata sellest, et vanadest paberitest eralduv spetsiifiline tolm nina mitmeks tunniks vesiseks teeb.”
Nõukogude ajal kaasnesid sedalaadi uurimistööga veel mõned ebamugavused. Eesti Vabariigi aegsed väljaanded paiknesid tollal teatavasti kirjandusmuuseumi erifondis, mille kasutamiseks tuli eriluba taotleda. Ja vähemalt korra tuli toona miilitsas töötanud Ülo Pärnal siseministeeriumi poliitosakonnale aru anda ka selle üle, miks ta mitmesuguste “kahtlaste” isikute ja teemade vastu huvi tunneb.
Arhiividokumentide ja ajaleheartiklite kilde ning inimeste räägitud mälestusi on Ülo Pärnal aja jooksul kogunenud enam kui viiekümne Jõgeva asutuse ja ettevõtte kohta. Paraku mahtusid raamatusse ainult suuremaid ettevõtteid puudutavad materjalid.
“Raamatu paksus sõltus ju sellest, kuipalju selle tegemiseks raha oli,” nentis Ülo Pärn. “Loodan, et raamat annab siiski mingi ülevaate sellest, kuidas Jõgeval majanduselu edenema hakkas ja missuguste aladega siinsed ettevõtted tegelesid. Eks see sõltu ka lugeja fantaasiast, kuivõrd ta suudab raamatus äratoodud kildudest tervikpildi kokku panna.”
Põhja-Tartumaa majanduskeskus
Raamatu napi mahu kõrval avaldas Ülo Pärn kahetsust ka selle üle, et sõjaeelsest Jõgevast suhteliselt vähe pilte säilinud on (koos märkimisväärse osaga linnast põlesid sõja ajal ära ju ka kodualbumites olnud fotod!) ning et üks kopsakas kaust tema poolt kogutud materjalidega n-ö küla peale rändama läks ja pole tänini omaniku kätte tagasi jõudnud.
“See oli pealkirjastamata kaust, milles olid kahelt poolt kirjutusmasinal täis trükitud A2 lehed Jõgeva-teemaliste materjalidega. Kui keegi sellist kausta näeb, andku mulle teada,” ütles Ülo Pärn. “Seal on hulk sellist materjali, mida arvatavasti enam kusagilt kätte saada pole võimalik.”
Ülo Pärna sõnul oli Jõgeva sõja eel päris vilka kaubanduseluga ning üleriigilise levikuga lehtedeski tituleeriti seda Põhja-Tartumaa majanduslikuks keskuseks. Siinse kaubanduse arengut soodustas logistilises mõttes hea asukoht: Jõgeva jaamas rongilt maha võetud kaupa veeti siit nii Mustveesse kui ka Põltsamaale. Veeti isegi Tabiverre, ehkki Tartust oli sinna tegelikult vähem maad.
“Siinsete suuremate kaupluste omanikud Miller, Leihberg ja Jürmann olid head strateegid, muretsesid endale veoautod ning hakkasid ümbruskonnas tegutsevaid väikekaupmehi kaubaga varustama,” ütles Ülo Pärn. “Suurim tegija oli siinsel kaubandusmaastikul aga Jõgeva Majandusühisus, mida ajalehes Ühistegelised Uudised nimetati üheks võimsamaks organisatsiooniks Eesti maatarvitajate ühisuste hulgas. Jõgeva piires kujunes majandusühisus ka hinna reguleerijaks: kui nemad mõne kauba hinna paika panid, ei saanud teised kaupmehedki selle eest rohkem küsida.”
Töötasid end tahtejõu abil üles
“Minule pakkusid selle raamatu materjalidest kõige rohkem huvi siinse kandi ärimeeste elulood: see, kuidas nad n-ö nullist alustasid ning end tugeva tahtejõu najal üles töötasid,” ütles Toomas Muru. “Nii mõnegi inimese mälestused said aga päästetud suisa viimasel hetkel. Näiteks Jõgeval pangajuhina tegutsenud Karl Habichti Jõgevat puudutavad mälestused lindistas tema poeg haiglas neli päeva enne vanahärra surma. Nii et alustasime oma “mälutööd” veel õigel ajal. Ka nendest inimestest, kelle lood trükkisime ära esimeses „Mälestuste Jõgeva“ raamatus, pole kõiki enam elavate kirjas.”
Toomas Muru sõnul on nn suure ehk miljoneid inimesi puudutavatest sündmustest kõneleva ajaloo kõrval väga oluline ka „väike“ ajalugu, mis koosneb üksikute inimeste elulugudest ja näeb sündmusi nn rohujuure tasandilt. Sellised raamatud nagu “Mälestuste Jõgeva” aitavad aga kaasa kogukonna ühisteadvuse arengule.
“Ettevõtete ja asutuste Jõgevat” esitleti Betti Alveri muuseumi kahe nädala tagusel sünnipäevapeol. Esitlusel avaldas Toomas Muru tänu raamatu toimetajale Enor Niinemäele ja kujundajale Andres Rõhule, samuti Jõgeva linnavalitsusele, Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupile ja Ilmar Tammarule, kes raamatu väljaandmist toetasid. Viimane oli ka raamatuesitlusel kohal ning pani muuseumirahvale südamele, et nood hoiaksid ikka elus mälestust Eesti Vabariigi õitseajast, milleks olid tema sõnul aastad 1930-1940.
Jõgeva linnapea Kalmer Lain ütles, et tema on vahel unistanud sellest, et Jõgeva linnapilti tekiks kunagi ettevõte, mis kannaks mõnd sõjaeelse Jõgeva ärimaastikult tuttavat nime.
“Täna esitletav raamat võib kaudselt aidata selle unistuse täitumisele,” ütles Kalmer Lain. “Viieaastaseks saanud muuseumi kohta võib aga öelda, et kui algul kahtles mõnigi selle vajalikkuses, siis praegu ei kujutaks Jõgeva linna ilma muuseumita enam ettegi.”
“Betti Alveri muuseum on asutus, kuhu tulles saab tunda rõõmu ja vaimset vabadust,” lisas Jõgeva Gümnaasiumi direktor ja linnavolikogu liige Taisto Liivandi. “Siin on raske kuulata rumalat juttu ja veel raskem sellist juttu rääkida.”
“Ettevõtete ja asutuste Jõgeva”
Ülo Pärna kogutud materjalide põhjal koostanud Toomas Muru
Sarja “Mälestuste Jõgeva” teine raamat
Toimetaja Enor Niinemägi, kujundaja Andres Rõhu
Illustreeritud fotodega Ülo Pärna, Toivo Õunapuu, Juhan Reimanni, Jaan Habichti, Laine Lauri ja Aino Soolaidi erakogust
Väljaandja Betti Alveri muuseum
Väljaandmist toetasid Jõgeva linnavalitsus, Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp ja Ilmar Tammaru
i
RIINA MÄGI
