Kurba tõika, et sümboolne rindejoon viimase suure sõja ajal paljudes Eesti kodudes perekonna poolitas, teatakse meil veel hästi. Kui ka otseseid mäletajaid napiks kipub jääma, liiguvad mõned lood põlvest põlve ja suust suhu. Ja see, kes sõjakeerisesse kistud noortest meestest n-ö õigel, kes n-ö valel poolel oli, polegi oluline, eriti mitte nende lähedastele, sest alati pole võimalik oma saatust, sihti ja teed määrata. Selge on seegi, et kuritegusid pani toime nii stalinlik kui hitlerlik režiim ja mõlema ohvrid väärivad mäletamist ja mälestamist.
23. augustil 1939 allkirjastasid Vjatšeslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop pakti, mis jagas Ida-Euroopa kahe riigi vahel. Pakt võimaldas Saksamaal Poolale kallale tungides valla päästa Teise maailmasõja, mille lõppedes Eesti, Läti ja Leedu pooleks sajandiks Nõukogude Liidu okupatsiooni alla jäi.
Euroopa Parlament võttis 2009. aasta aprillis vastu resolutsiooni, millega mõistis totalitaarsete režiimide poolt toime pandud kuriteod hukka ja kuulutas 23. augusti nende režiimide ohvrite mälestuspäevaks.
Täna mälestab kommunismi- ja natsismiohvreid ka Eesti Vabariigi valitsus. Siseministeerium ja kaitseministeerium korraldavad Tallinnas Vabaduse väljakul Vabadussõja võidusamba juures päevakohase tseremoonia. Kindlasti tähistatakse seda päeva mujalgi. Ja oleks hea, kui me kõik aastakümnete eest sündinut hetkekski meelde tuletaksime.
23. august 2012
