“Maamaks on üks õiglasemaid makse üldse. Mina ei saa aru inimestest, kes kevadel kurdavad, et teed on auklikud ja miks linnavalitsus midagi ei tee. Ning samal ajal arvavad, et maamaksu maksmine ei ole õiglane. Aga mis raha eest siis teid asfalteerida ja talvel lund koristada?” kirjutas mõne aja eest Indrek Neivelt.
Eesti põhiseaduse üks autoreid Jüri Adams avaldas oma artiklis “Nekroloog maamaksule” arvamust, et seaduse ümber toimuvat saab nimetada vaid populismiks ning inimeste ja omavalitsuste vahelise nabanööri läbilõikamiseks.
Maa olemasolu eeldab kulutusi
1993. aastal kehtestati maamaks kaheosalisena – riikliku ja kohalikuna. Tänaseks on jäänud üks ja küllalt lihtsalt administreeritav maamaks, mida tasutakse kohalikesse eelarvetesse. Maksu suurus sõltub linna- või vallavolikogu otsusest, kusjuures seadus seab otsustamise piirideks 0,1-2,5 protsenti maa maksustamishinnast.
Maamaksu rakendamise loogika seisneb selles, et igasuguse maa olemasolu eeldab teatavate kulutuste tegemist. Loomulikult on ka omanikel oma maatükiga seotud väljaminekud, kuid kulusid tuleb kanda ka omavalitsusel, kas ühendusteede ja muu taristu korrashoiuks. Seega on põhjendatud selged vahed, kuidas käib maa maksustamine linnas kallil elamukrundil või maapiirkonnas hajaasustusalal.
Maal on tõenäoliselt suuremad kulud seotud teede ning keskkonna korrashoiuga, linnas peab kohalik omavalitsus lisaks juhtima tänavatelt ära reo- ning sadevee ja tagama inimestele joogivee. Raske ja küllaltki mõttetu on neid kulutusi hinnata iga konkreetse kinnistu puhul eraldi, mistõttu ongi olemas nn universaalsemat tüüpi maksud.
Seob inimest kodukohaga
Vähetähtis ei ole ka see, et maamaks on täna Eestis sisuliselt ainus maks, mis seob kohalikku elanikku oma kodukoha omavalitsusega – sissekirjutus koos maa omamise ning maksude tasumisega annavad inimestele õiguse teenuseid nõuda.
Kellelegi pole vist saladus, et valitsusliit surus juuni keskel suure käraga läbi n-ö maamaksu kaotava seaduse. Mõne väikevalla näitel jõuame edaspidi tulemuseni, kus omavalitsus kaotab oma “teenuste pakkumise potist” näiteks 15 000 eurot ja keskmine pere võidab aastas kümme eurot. Tundub, et asi pole proportsioonis kogu selle mulliga, mida 2013. aastal rakenduva seaduse ümber puhutakse …
Milleks seda jama siis ikkagi vaja on?
Eesti poliitikas on kahjuks nii, et populism ületab valimistel ratsionaalsuse. Kurvastavalt ei saadud sellest kirest jagu ka pärast valimisi.
Tähelepanu juhitakse probleemidest kõrvale
Hale oli vaadata Riigikogu puldis mõnda IRL-i koalitsioonipartnerit, kes saab aru Eesti maksusüsteemist ja on kokku puutunud ka kohaliku omavalitsuse toimimisega. Koalitsioonileppesse seatud lõksu tõttu tuli neil teha head nägu ja öelda, et tegu on sisuka eelnõuga! Kuigi jah, ka „oravate” seas on tegelasi, kes on küll nautinud sotsiaalse Rootsi riigi heaolu, kuid nüüd peavad Eestis maksude maksmist perversseks.
Kokkuvõtvalt tundub mulle, et pseudoteemade tõstatamisega püüavad valitsejad juhtida taas tähelepanu pärisprobleemidest kõrvale. Juba selle aasta sees on oodata väga tugevat kodukulude tõusu, kuna kerkivad mitmete energialiikide hinnad. Just sellega peaks valitsev koalitsioon tegelema, kuid tundub, et see on neile liialt keeruline teema.
Harku vallas tõusis lasteaiakoha hind 2,5 korda
Padupopulistlike maksualandustega jõuame jälle sinna, et ühe sõrmega antakse ja kahe käega võetakse. Väikeses mahus juhtus nii Harku vallas, kus maamaksu kaotamisele järgnes lasteaia kohatasu enam kui 2,5-kordne tõus. Teisisõnu maksavad lastega pered nüüd kinni vallajuhtide populismi.
Samalaadseid näiteid saab tuua ka riigi tasandilt. Enne eelmisi valimisi lubatud maksuvabade reedete asemel valitseb Eestis praegu viimase kümnendi kõrgeim maksukoormus. Võiks isegi öelda, et maksuvabadest reedetest said tegelikkuses riigilõivu ja aktsiiside maksmise reeded.
On masendav, et tänapäeva Eestis on võimalik toore jõuga läbi suruda seadusi, mis teevad karuteene pea kõikidele kohalikele omavalitsustele ja seeläbi ka inimestele, kes linnade ja valdade teenuseid kasutavad.
KAJAR LEMBER, Riigikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
