Maksud muutuvad. Miks ja kuidas?

Uuest aastast tõuseb ka bensiini- ja diislikütuse aktsiis, 3-5 protsendi suuruse hinnatõusu põhjustab tarbijatele elektri ja maagaasi aktsiisitõus. (Tänane artikkel on paratamatult sissejuhatus teemasse, muidugi vajavad kõik maksumuudatused juba lähitulevikus põhjalikumat lahtiselgitamist.)

Kui ma aga võrokestele ja mulkidele selgitasin, et ega aktsiisimaksudest laekuv raha ei lähe ju Läti riigi eelarvesse, vaid et selle eest saab meie oma Eestimaal hulga häid asju ära teha, siis lepiti selle mõttega üsna ruttu.

Ainuüksi alkoholi ja tubakaaktsiisi tõusust laekub järgmisel aastal riigieelarvesse ligi miljard krooni lisaraha. Selle raha eest peab Eesti riik ravima neid haigusi ja kinni maksma neid õnnetusi, mida alkoholism ja suitsetamine tekitavad. Bensiiniaktsiisi kallinemisest tulenevast rahast kolmveerand läheb meie maanteede remontimiseks ja uuendamiseks ning jääb veel puudugi, sest ainuüksi sotsiaaldemokraatide üheks valimislubaduseks olnud Tallinna-Tartu maantee esimese ehitusetapi maksumus on üle 4 miljardi krooni.

Põhjusi aktsiiside tõstmiseks on õige mitu. Esiteks maksustab valitsus suurema aktsiisiga need kaubad, mis kahjustavad tõsiselt meie inimeste tervist või saastavad loodust. See ei ole ju normaalne, et keskmise palga eest sai 2000. aastal osta 35 liitrit viina, tänavu võimaldab Eesti keskmine palk osta juba 65 liitrit viina. Nagu põllumajandusministeeriumi tellitud uuring näitab, joovad eestlased üha rohkem põhjusel, et meie alkoholi aktsiisitase on ostujõu kasvust kaugele maha jäänud. Kindlasti tahab valitsus jätkata rohelist maksureformi, mis muudab kallimaks taastumatute loodusvarade kasutamise ning innustab inimesi neid säästlikumalt tarbima.

Lisaks tuleb mitme kauba aktsiis tõsta Euroopa Liidus kehtivale miinimumtasemele. Tõsi, näiteks tubaka ja elektri puhul võinuks valitsus sellega veel aasta või paar oodata, kuid otsustasime aktsiisitõusu ära teha juba 2008. aastast. Nii väheneb Eesti inflatsioon 3-4 aasta pärast nii madalale tasemele, et meil on võimalik võtta kasutusele euroraha.

Nüüd siis hea uudis. Valitsus leevendab järgmise nelja aasta vältel Eesti elanike tulumaksukoormust enam kui 7 miljardi krooni võrra. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehena on mul hea meel, et meie valimislubaduse kohaselt suureneb maksuvaba tulu. Valitsus otsustas tõsta maksuvaba tulu määra praeguselt 2000 kroonilt kuus 3000 kroonini. Sel moel jätame kõigile töövõtjatele juba 2008. aastal täiendavalt kätte 50 krooni kuus ehk 600 krooni aastas. 2011. aastaks saab iga töövõtja praegusega võrreldes juba 195 krooni kuus ehk 2340 lisakrooni aastas.

Maksuvaba tulu suurendamine on sotsiaaldemokraatide hinnangul õiglane viis tulumaksukoormuse vähendamiseks. See jätab kõigile töövõtjatele maksuvabaks täpselt sama palju raha, kuid samas suureneb selle tulemusena protsentuaalselt kõige rohkem keskmisest vähem teenivate perede sissetulek, kes riigi tuge kõige rohkem vajavad.

Reformierakonna soovil vähendab valitsus üksikisiku tulumaksu määra aastaks 2011 18 protsendini. See oli sotsiaaldemokraatide jaoks kompromissi tegemise koht, sest näiteks 100 000 krooni suurust kuupalka saav tippjuht võidab 1% võrra vähenevast tulumaksust 980 krooni kuus, 5000 krooni suurust kuupalka saav turvamees aga ainult 30 krooni kuus. Kolmanda olulise muudatusena kehtestab valitsusliit täiendava tulumaksuvabastuse alates pere esimesest lapsest.

Veel aasta tagasi kurdeti politseis, et tööle on jäänud ainult need mehed, kel ei jätku raha laevapileti ostmiseks Soome. Kindlasti ei saa ükski rahandusminister ega ükski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees lubada seda, et maksumuudatused saevad meie riigi ohtlikult õhukeseks. Kavandatavad maksumuudatused on tasakaalus, sest tulumaksukoormus väheneb oluliselt, kuid riigi rahakoti jaoks tasakaalustavad selle suurenevad aktsiisimaksud. Meie eelarvestrateegia tagab, et ka võimalikud Venemaa majandussanktsioonidest põhjustatud tagasilöögid ei ohusta Eesti riigi võimet täita oma kodanike ees võetud kohustusi.

IVARI PADAR,
rahandusminister, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees