Majutusettevõtted peavad selle valdkonna firmadele 2017. aastal osaks saavat käibemaksu tõusu üheksalt protsendilt 20le murettekitavaks probleemiks ja mõtlevad uutes oludes ellujäämisele.
Saare vallas tegutseva Voore puhkekeskuse turundusjuhi Helve Ulmase sõnul toob majutuse käibemaksu tõus ettevõtlusele kaasa ebameeldivusi. “Eriti keeruliseks võib olukord muutuda maapiirkonna majutusasutustes, kelle kliendid pole tavaliselt just kõige rikkamad. Voore puhkekeskusel on teatud eeliseks see, et enamasti kasutavad meie majutusteenust firmad, kes on maksujõulisemad kui eraisikud. Meil on sel suvel juunist kuni augustini kõik nädalavahetused firmadele välja müüdud suvepäevadeks ja koolitusteks. Oleme suur puhkekeskus, majutuskohti on saja viiekümnele inimesele ja kliendid kiidavad meil valmistatud toite ning head teenindust. Info levib hästi ja just kliendilt kliendile.”
Konkurentsivõime läbi atraktiivsuse
Voore puhkekeskuses on välja mõeldud ja teoks tehtud mitmeid ideid, et muuta oma teenused mitmekülgsemaks, atraktiivsemaks ja sellega konkurentsivõimelisemaks.
“Nii saab ronida Voore kõrgeima korstna otsa ja sõita kanuuga meie jõgedel ja järvedel. Pakume võimalusi mängida Kalevipoja legendidega seotud seiklusmänge, visata lingukivi või lasta ragulkaga. Maaturismis peab ellujäämiseks pidevalt midagi välja mõtlema,” lausus Ulmas.
Torma vallas Kantkülas asuva Veski külalistemaja perenaine Liana Anton märkis, et käibemaksu tõusu mõjudest saame teada alles siis, kui need on meile füüsiliselt kätte jõudnud.
“Praegu ei soovi seda teemat kommenteerida. Kui see jõustub, siis ilmselt tuleb hinnatõus. Seda küll ainult sellepärast, et maksud saaksid makstud.”
“Praegu on käibemaksu kasv nii uus uudis, et ei ole veel jõudnud sellele tõsiselt mõelda. Meil on ammu ettevõtluse arendamiseks mõned uued mõtted, mis ehk jõustuvad nüüd kiiremini.”
Anton leiab, et majutusasutuste käibemaksu tõus mõjutab maaturismi- ja väikeettevõitjaid, mis pakuvad toitlustust ning majutust. “Kindlasti ei liigu inimesed enam nii palju ringi ning ka klientuur väheneb. Tegelikult on majutuse hinnatõus mõeldamatu, aga kerkiv käibemaks sunnib ilmselt seda tegema. Kuidagi on vaja ära elada,” nentis ta.
Pereturism võib kaduda
Jõgeva vallas tegutseva Õuna puhketalu perenaine Liilia Mandri lausus samuti, et majutusasutuste käibemaksu tõusu peavad eelkõige kinni maksma teenuse tarbijad.
“Juriidilistele isikutele pole käibemaksu tõus ehk väga suur tagasilöök. Pereturism võib aga võrreldes senisega väheneda,” märkis ta.
“Minu sissetulek on majutusteenuse müügist minimaalne. Siseturistid tulevad spetsiaalselt Jõgevale väga harva, kuna siin puuduvad erilised vaatamisväärsused. Ööbimist vajavad inimesed, kes saabuvad tööasjus. Loomulikult on igasugune hinnatõus ebameeldiv, kuid kui ööbida on vaja, siis ööbitakse ikkagi vaatamata hinnatõusule. Hinnad tõusevad ju mitmetes valdkondades,” lausus Madise Maja perenaine Katrin Kuusvere.
JAAN LUKAS
